Majandusanalüütik Mihhail Deljagin ei rääkinud klubis Impressum üksnes tänapäeva maailma majanduslikest, vaid ka ühiskondlikest probleemidest.

Sellel kohtumisel kõlas sageli sõna „kriis“. Kusjuures mitte ainult finantsilis- majanduslikust, vaid ka filosoofilisest, maailmavaatelisest aspektist. Globaliseerumisprobleemide instituudi direktorina analüüsib Mihhail Deljagin tähelepanelikult ja tunneb hästi praeguses maailmas toimuvaid protsesse. Ja tuleb tunnistada, et need teda eriti ei rõõmusta.

Nii näiteks arvab ta, et kõige valusama hoobi andis majanduskriis keskklassile, kes isegi arenenud lääneriikides hakkas kiiresti vaesuma, kaotama oma rolli ühiskonnas. Ilma keskklassita aga ei saa olla klassikalist demokraatiat, mille see kunagi lõi just oma huvide kaitseks.

Mis siis sel juhul olemas on? On globaalsete korporatsioonide võim, kes üritavad võtta võimu maailma üle ja valitseda seda juba valijate hääli arvestamata. Selle tulemuseks on ühiskonna dehumaniseerimine. Globaalsele ärile on inimmass eeskätt tarbijad. Tavatarbijale pole vaja head haridust, võimet iseseisvalt mõelda, ta peab olema kergesti juhitav ja mobiliseeritav, selleks et omaenda eksistentsiga teenida globaalset äri.

Rohkem kui 200 saali kogunenud inimest kuulas Mihhail Deljagini esinemist suure tähelepanuga. See osutus üheks neist, mis avardavad inimteadvuse horisonte. Mitte ainult meie elu globaalsete, vaid ka lokaalsete sündmuste hindamise seisukohast. Näiteks teeb Mihhail Deljaginile suurt muret, et infotehnoloogia arengu arvel saavutatud järsu tööviljakuse suurenemisega on maailmas tekkinud märkimisväärne hulk „ebavajalikke“ inimesi. Kõige sagedamini saavad just neist kõikvõimalike „värviliste“ revolutsioonide ja lokaalsete relvastatud konfliktide liikumapanev ja juhitav jõud.

Sellised konfliktid maailma eri punktides on aga väga kasulikud suurkorporatsioonidele, sest need soojendavad majandust sõjaliste tellimustega. Peamiseks kasusaajaks tänapäeva geopoliitilistes mängudes on Ameerika Ühendriigid. Kusjuures USA on maailma poliitilisel areenil mitte üksnes liidermängija, vaid veel ka peaarbiter.

Mõistagi ei saanud kohtumisel üle ega ümber küsimustest valusal teemal – olukorrast Ukrainas ja selle konflikti lahendamise perspektiividest. Üks kohtumisel osaleja küsis Mihhail Deljaginilt, kas Krimmi ühendamine Venemaaga ei meenuta talle Austria anšlussi Hitleriga. Klubi Impressum külaline vastas, et ei meenuta. Pärast lahkas ta väga põhjalikult selle otsuse kõiki juriidilisi ja poliitilisi aspekte, mis võeti vastu riigipöörde ja Ukrainas riikluse puudumise, Krimmi vene elanikkonna õigusliku diskrimineerimise ja füüsilise vägivallaga ähvardamiste tingimustes.

Ukraina teemat edasi arendades avaldas Mihhail Deljagin arvamust, et praeguses olukorras ei saa Venemaast mitte ühelgi tingimusel osalist Kagu-Ukraina relvastatud konfliktis. Vastasel korral vallandaks see hiiglasliku ülemaailmse konflikti, millest nii väga unistavad mõned lääne finantsistid, plaanides saada suure sõja arvelt ärilist kasu.

Kohtumine kestis kaks tundi. Külalisele esitati rohkesti huvitavaid ja teravaid küsimusi, millele ta andis ammendavad vastused. Pärast kohtumise ametliku osa lõppu ei lasknud osalejad külalisel veel kaua aega lahkuda, vahetades temaga arvamusi mitmesugustes küsimustes.