Tuntud vene teleajakirjanik ja filmidokumentalist Konstantin Sjomin esines kahel klubi Impressum kohtumisel – Tallinnas ja Tartus.

Eesti intellektuaalse pealinna elanikud palusid ammu klubil Impressum korraldada üks oma avalik üritus ülikoolilinnas Tartus. Lubasime seda kindlasti teha ja pidasime sõna. Impressumi järjekordne külaline, miljonitele televaatajatele tuntud ajakirjanik ja filmidokumentalist Konstantin Sjomin nõustus esinema nii Tartus kui Tallinnas.

Tartus tuli klubisse Stimula Konstantin Sjominiga kohtuma ligi viiskümmend erinevaid elualasid esindanud inimest. Neid ühendas elav huvi selle vastu, mis toimub meie suures, pikale veninud majanduslikus ja vaimses kriisis olevas maailmas. Sõjad, piirkondlikud konfliktid, sotsiaalne kihistumine – kõik need ühiskondlikud paised on kahjustanud pajusid riike.

Eesti intellektuaalse pealinna elanikud palusid ammu klubil Impressum korraldada üks oma avalik üritus ülikoolilinnas Tartus. Lubasime seda kindlasti teha ja pidasime sõna. Impressumi järjekordne külaline, miljonitele televaatajatele tuntud ajakirjanik ja filmidokumentalist Konstantin Sjomin nõustus esinema nii Tartus kui Tallinnas.

Tartus tuli klubisse Stimula Konstantin Sjominiga kohtuma ligi viiskümmend erinevaid elualasid esindanud inimest. Neid ühendas elav huvi selle vastu, mis toimub meie suures, pikale veninud majanduslikus ja vaimses kriisis olevas maailmas. Sõjad, piirkondlikud konfliktid, sotsiaalne kihistumine – kõik need ühiskondlikud paised on kahjustanud pajusid riike.

Kohtumine oli pühendatud globaliseerumise probleemidele. Konstantin Sjomin ei hakanud pidama pikka kõnet ega andma hinnangut sellele geopoliitilisele nähtusele. Ta tegi lihtsalt ettepaneku vaadata oma filmi „Planeet Paabel. Suure majanduslanguse kroonikad“, mis on üles võetud 15 riigis. Pärast seda aga hakata arutlema väljakuulutatud teemal.

Pärast filmi vaatamist alanud diskussioon kujunes huvitavaks ja väga tuliseks. Üks küsimustest kõlas nii: „Me elame huvitaval ajal. Ühest küljest üldine globaliseerumine, teisest küljest aga agressiivse natsionalismi ilmingud kõige erinevamates riikides. Kumb tendents teie arvates peale jääb?“ Konstantin Sjomin ütles, et tema tahaks inimsuhete üldise harmoniseerumise võitu. Ta tegi ettepaneku pöörduda nõukogude kogemuse poole, mille paljud on praeguseks juba unustanud. Ent toona eksisteerisid kümned rahvad rahulikult, olgugi ebatäiusliku, kuid sisemiselt humaanse süsteemi raamides. Pole midagi häbiväärset, kui selle kogemuse juurde naasta uutel tingimustel – ilma Nõukogude Liitu taasloomata, mida läänes nii väga kardetakse.

Mõistagi ei pääsenud küsimustest Ukraina ja Krimmi Venemaaga ühendamise kohta. Üks diskussioonis osaleja tõstatas täie teravusega küsimuse: „Milleks Putinil seda vaja on?“ Ent Konstantin Sjominil polnud tarvis sellele küsimusele vastata. Ootamatult tõusis püsti kirjanik Malle Salupere ja selgitas, et kui tema lapsepõlves õppis Nõukogude Liidu kaarti, siis Krimm oli sellel alati Venemaa osa. Ukraina omaks sai ta arusaamatuse tõttu, selle kingituse otsustas teadmata põhjusel Ukrainale teha toonane nõukogude kommunistlik liider Nikita Hruštšov. Mis aga puutub Putinisse, siis tema tegevuses on raudne loogika. Kui Krimmi poleks liidetud Venemaaga, siis oleks seal varsti Musta mere laevastiku asemel NATO laevad.

Tallinnas toimus kohtumine Konstantin Sjominiga hotelli Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses. Saal oli puupüsti rahvast täis, üritusele oli tulnud 200 inimese ringis. Kuna kõigile ei istekohti ei jätkunud, pidid mõned inimesed püsti seisma.

Pärast filmi vaatamist läks ägedaks diskussiooniks. Külaliselt küsiti. „Kuidas lahendada vastuolu tänapäeva maailmas inimkonna hõivatust vähendava tehnilise progressi ja humanitaarse arengu vahel?“ Konstantin Sjomin vastas, et ta ei usu, justkui võiks selle probleemi lahendada turg. Klubi külalise arvates on inimkonnal kaks üksteist välistavat arenguteed. Esimene on lõputud piirkondlikud konfliktid, sõjad ja fašismi taassünd, mis kokkuvõttes viib maailma elanikkonna vähenemiseni. Teine on riikliku juhtimise tugevdamine ja sotsialistlike mudelite kasutamine humaanse ühiskonna ülesehitamisel.

Sel teemal kõnelemine puudutas vältimatult nõukogude minevikku. Publiku seas oli endine ENSV riikliku plaanikomitee esimees Valeri Paulman, kellel paluti arutatavat teemat kommenteerida. Akadeemiliselt haritud inimesena arvas Paulman, et maailm vajab ühiskonna ülesehitamisel turu- ja sotsialistliku mudeli lähenemist. Meil on juba kurb kogemus, kui pärast Nõukogude Liidu lagunemist pandi kõik sotsialismi saavutused vande alla, nende asemele tulid aga neoliberaalse majanduse põhimõtted, mis muudeti peaaegu religioosseks kultuseks.

Diskussiooni käigus ei saanud mööda ka Ukrainast. Konstantin Sjomin, rõhutades, et väljendab ainult isiklikku seisukohta, ütles: „Krimm – see on tulipalav reaktsioon olukorrale, mida pole tekitanud üldse mitte Venemaa. Otsus, mille Putin langetas, oli keeruline, kuid vältimatu. Ent vastutuse juhtunu eest on praegu koos Putiniga valmis võtma kogu vene rahvas.“ Sjomin toonitas, et Krimm naasis Venemaale ainsagi püssilasuta. Seepärast on praegu peamine säilitada see veretu status quo „Hitler unistas, et venelased ja ukrainlased laseksid üksteise pihta,“ võttis Konstantinn Sjomin selle mõtte kokku. „Temal see ei õnnestunud. Kas me tõesti laseme sellel sündida, et füüreri verine unistus täitub?“

Külaline vastas Tallinnas toimunud avalikul kohtumisel veel paljudele kohalolnute küsimustele.