Väljavõte Postimehe veebist.

Huvitav-huvitav. Kui säärane asi:

oleks toimunud Venemaal, siis poleks president Toomas Hendrik Ilves varasemat praktikat arvestades kindlasti vait jäänud ja ta oleks olukorda vähemalt pilanud. Kui asi toimub siinsamas Eestis, siis leiab president, et kõik on kõige paremas korras. Hallooo! Mis riigi president te olete, härra Ilves?!

Mees oleks justkui nagu kuu pealt kukkunud, kuigi säärased olukorrad nõuaks Eestis just presidendi teravat sekkumist. Oli Lennart Meri mis ta oli, aga tema poleks küll praeguse olukorraga leppinud. Ilves on aga oma marinoneti rolli nii sisse elanud, et ei oska sealt kuidagi välja tulla. Pole raske arvata, miks ta pole tõsiselt võetav ei Eestis ega välismaal ja sellest on Eesti arengu seisukohalt väga kahju. Õigupoolest peaks üks selgrooga president kutsuma kokku erakorralised valimised, sest võimuliidu toetus rahva seas püsib juba aasta otsa madalam kui opositsiooni oma ning on kiires kukkumises. Sellises olukorras on kuritegu lasta rahva toetuse kaotanud tegelastel arulagedalt möllata.

Ilvesest on mingis mõttes isegi kahju, sest mees kasutas möödunud aastal valitseva partei mainet päästes ära kõik õlekõrred, kutsudes kokku algul Jääkeldri ja siis Rahvakogu, pannes sellega mängu kogu oma maine. Mida tal nüüd on ette võtta? Anuda põlvili rahva ees, et partei-genossedele nende idiootsused andestataks? See muudaks presidendi muidugi karikatuuriks, aga ta läheks sellega vähemalt ajalukku.

Nüüd värvib herr Ilves oma steitmendiga end selgelt nurka sellesama kultuura-rahva seas, kelle hulka arvab ta end kuuluvat, kui seda seltskonda Kadriorus igal suvel söödab ja joodab. Tahaks näha, palju inimesi talle järgmisel aastal külla koguneb, juba tänavu olid read na hõredad.

Oi, oi seda Eesti elu-elukest.

Кirjutas Inno, innojairja.blogspot.com