Austatud härra minister!

Täites Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi hoolekogu 28.augusti 2013.a. otsust pöördume Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi poole palvega sõlmida Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline riikidevaheline leping venekeelse õppe korraldamise kohta eesmärgiga soodustada täiel määral venekeelse õppe korraldamist ning arendamist Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis (TKVG).

Näiteks tänu Eesti Vabariigi ning Saksamaa Liitvabariigi riikidevahelisele lepingule 1 tegutseb Tallinnas Saksa Gümnaasium. Venekeelne õpe omab Eestis on sajanditepikkust ajalugu. Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamist 1918.aastal, mis vormistati dokumendiga nimetuse all „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“, tegutsesid Eestis täisväärtuslikud venekeelsed gümnaasiumid, millede lõpetajad leidsid endale ühiskonnaelus täisväärtusliku koha. Meie vene gümnaasium oli nende venekeelsete gümnaasiumide seas. Meie gümnaasiumi on lõpetanud palju kuulsaid inimesi. Nii näiteks on meie gümnaasiumi lõpetanud Moskva ja Kogu Venemaa Pühim Patriarh Aleksius II.

Praegu on meie riigis vene koolide eksistentsi küsimus äärmiselt politiseeritud. Luuakse takistusi vene keele seaduslikuks kasutamiseks vene koolides. Väljakujunenud olukorra lahendamise üheks meetmeks võiks olla venekeelse õppe korraldamist puudutava Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni riikidevahelise lepingu sõlmimine. Oma esinemises Te juba kommenteerisite sellise lepingu sõlmimise ideed, kuid oma kommentaaris Te rõhutasite „vene keele, kirjanduse ja kultuuri süvaõpet“, mis on aga ebapiisav.

Me avaldame siirast lootust, et Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium ei hakka tegelema mõistete asendamisega eesmärgiga suruda läbi vene keele süvaõpet üheaegselt kõige muude õppeainete üheaegse eestistamisega. Pöörame Teie tähelepanu asjaolule, et selline käitumine on vastuolus manifesti “Kõigile Eestimaa rahvastele” sätetega; selle manifesti sätetega, millega sai allguse meie riigi iseseisev elu.

Ühtlasi me avaldame lootust, et võimalike tulevaste lepingu sõlmimisele suunatud läbirääkimiste eesmärgiks ei saa olema vene rahvusvähemusele esindajatele suunatud hariduse rahastamise küsimuste veeretamine Vene Föderatsioonile.

Selline tegevus võib tuua endaga kaasa rahvaste täiendava üksteisest eemaldumise meie riigi sees, kuna ta annab ühiskonnale signaali, et Eesti riigile ei paku vene rahvusvähemus mingilgi määral huvi (võib-olla ainult maksumaksjatena). Loodame, et Eesti-Vene riikidevahelise lepingu sõlmimine võib saada meie riigi üheks esimestest sammudest vene rahvusvähemuse suunas tehtavast tasakaalustatud sise- ja välispoliitikast.

Austusega, Alissa Blintsova - Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi hoolekogu esimehe asetäitja.