Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium annab kolmandat korda sisse taotluse Vabariigi Valitsusele vene keele kasutamiseks õppekeelena. Selline otsus võeti vastu järjekordsel kooli hoolekogu koosolekul.

12. juulil 2013. aastal ütles Eesti Vabariigi Valitus järjekordselt ära neljale Tallinna koolile, kes taotlesid luba kasutada vene keelt põhilise õppekeelena gümnaasiumiastmel. Esimesed taotlused, mis olid sisse antud 2011. aasta märtsis, said Valitsuselt eitava vastuse 2012. aasta jaanuaris. Eesti Põhiseaduse §37 garanteerib õiguse haridusele ja kinnitab rahvusvähemuste õiguse valida õppekeelt.

Seesama paragrahv tunnistab lastevanemate otsustavat sõnaõigust oma laste õppekeele valikul. Selle õiguse realiseerimine teostub Põhikooli ja Gümnaasiumiseaduse §21 kaudu, mille kohaselt gümnaasiumi hoolekogu võib teha ettepaneku linna volikogule näiteks vene keele kinnitamiseks õppekeelena. Kui linna volikogu seda ettepanekut toetab, siis saadab ta selle edasiseks seisukohavõtuks Vabariigi Valitsusele. Otsus anda uuesti sisse taotlus väljendab lastevanemate soovi, mis on välja öeldud kõigi nelja kooli üldkoosolekutel. Valik vene õppekeele kasuks on tingitud ainult ja ühemõtteliselt soovist anda lastele kvaliteetne haridus ja ainealased süvateadmised, mida võimaldab emakeeles õppimine. Sealjuures pole juttugi keeldumisest õppida mõningaid aineid eesti keeles, või veelgi enam – õppida eesti keelt kui iseseisvat õppeainet ja mille õppimiseks võib vajadusel suurendada õppeaega.

Seisukoha võtmine esitatud taotluse suhtes kestis enam kui aasta. Kahjuks avaldati nende kuude jooksul taotlusega aktiivselt tegelenud inimestele survet: ühe gümnaasiumi hoolekogu liikmete suhtes algatati kriminaalasi, aga teiste hoolekogude esindajaid kutsuti politseisse selgituste andmiseks. Vabariigi Valitsus vaatas uuesti läbi õppekeele küsimuse positsioonilt, mille kohaselt on kõikide vene õppekeelega gümnaasiumide üleminek eestikeelsele õppele vältimatu. Taotlustes väljendatud lastevanemate ja õpilaste soovid jäeti tähelepanuta. Usume siiski, et elame euroopalikus ja demokraatlikus riigis, kus järgitakse ja austatakse põhiseadust ja inimõigusi.

Usume sedagi, et kaitstes neid õigusi, mida garanteerib Eesti Põhiseadus, ei riku me seadust ega vastanda ennast riiklikule poliitikale, vaid seisame vastu hetkel võimul olevate teatud poliitikute voluntarismile. Meid toetavad tuhanded inimesed, kes on juba oma arvamust väljendanud allkirja andmisega esimeste taotluste kaitseks. Toimuva seaduslikkust iseloomustab ka fakt, et lõpetati kriminaalasi Alissa Blintsova ja Oleg Besedini suhtes formuleeringuga „lõpetatud kuriteo koosseisu puudumise tõttu“.

Oleme täielikult veendunud vajaduses õppida eesti keelt, kuid on väga tähtis, et see protsess ei mõjuks negatiivselt teiste õppeainete omandamisele, mis loovad eluks vajalike teadmiste aluse meie laste edasiseks arenguks. Isegi Haridus- ja teadusministeeriumi poolt tellitud uuringud on toonud välja arvukalt probleeme, mis on tingitud mitte-emakeelsetest aineõpingutest. Kinnitused, et näiteks matemaatika õppimine eesti keeles on tähtis lõimumiseks ühiskonda, ei kannata mingisugustki kriitikat. Meie kui Eestile lojaalsete kodanike jaoks on oluline, et Vabariigi Valitsus arvestaks meie arvamuste ja soovidega ilma neid moonutamata ja politiseerimata.

Meie lastele ja meie riigi noortele kodanikele on tähtis, et riik näitaks nende elutee alguses, et kuulatakse nende arvamusi, austatakse nende inimõigusi ja ollakse valmis dialoogiks ja kompromissideks vaidlusalustes küsimustes, nii nagu see on kombeks tõeliselt demokraatlikes riikides.