This option will reset the home page of this site. It will restore any closed widgets or categories.

Reset
Новости, факты, комментарии...
04.03.2020 10:40:00 Venemaal midagi toimub: mida see võib tuua? (0)
Печать  
Послать другу  
Комментарии  


Venemaal käib üldrahvalik arutlus, kuidas muuta põhiseadust. President ei kahtle – tuleb muuta. Radikaalne opositsioon näeb toimuvas mingit Vladimir Putini „kavalat plaani“.

põhiseadustEeldatakse muuta Venemaa põhiseadust üsna põhjalikult: juba on arvutatud, et parandused hõlmavad enam kui 20 lehekülge teksti. Siin on ettepanekud viia põhiseadusse sotsiaalsed garantiid – kohustuslik pensionide indekseerimine, miinimumpalk mitte vähem kui elatusmiinimum, Riigiduuma volituste laiendamine presidendi õiguste kitsendamisel, hoolitsemine laste eest, riigi territoriaalse terviklikkuse garantiid ja palju muud. Sealjuures tehakse kõike kiirtempos: varsti toimub põhiseaduse paranduste projekti arutlus teise lugemise raames ning võimalik, et juba jooksva aasta aprillis toimub rahvahääletamine selle riigi põhiseaduse muutuste üle.

Venemaa president Vladimir Putin märkis põhiseaduse paranduste vajalikkuse põhjendamisel: „Parandused, millised ma pakkusin, on minu vaatevinklist lihtsalt elu dikteeritud…“ Tema sõnul sai talle presidendi ja peaministrina töötamise ajaga ilmseks, et mõned asjad „ei tööta nii, nagu peaks töötama“.

Samas mõned Venemaa leppimatu opositsiooni esindajad avaldavad arvamust, et kõne all on kaval plaan, mis näeb ette autoritarismi kinnistamist. Ent kuidas saavutatakse see autoritarismi kinnistamine, ei suuda keegi neist siiani selgelt öelda. Aga see on mõistetav, on ju öeldud – plaan on kaval.

Märkigem, et veel eelmisel aastal võis maailma meedias kohata järgmist väidet: Putin võib muuta põhiseadust „enda jaoks“. Näiteks anda rohkem volitusi peaministrile ning saada peaministriks peale oma presidendi aega. Ning siis ilmnes tõsiasi, mis vihjab sellele, et realiseerub just selline stsenaarium, sest muudatuste vastuvõtmise puhul hakkab peaministrit nimetama Riigiduuma, mitte president.

Ent huvitava mõtte ütles välja hiljuti Lääne politoloog Christian Ash. Ta märkis, et tänasel Putinil ei ole tõenäoliselt mingit soovi saada peaministriks ja piirata oma tegevust majanduspoliitikaga pärast seda, kui ta tegeles viimastel aastatel hoopis muuga – välispoliitikaga. Ta soovib põhjalikult muuta põhiseadust sel viisil, et Venemaa saaks hakkama ilma Putinita võimu tipus, arvab Ash.

Mõned Lääne meediakanalid pöörasid tähelepanu sellele põhiseaduse parandusele, kus räägitakse VFi territooriumi osa võõrandamise ja sellele võõrandamisele üleskutsete lubamatusest. See tekitas murelikkust näiteks mõnes Jaapani meediakanalis. Iseäranis kirjutatakse seal isegi sellest, et Jaapani diplomaadid peaks ilmutama maksimaalset aktiivsust praegu, sest peale põhiseaduse paranduste kinnitamist Venemaal osutub määratult keerulisemaks „põhjaterritooriumide“ ehk Kuriilide tagasisaamine.

Põhiseadusse soovitatakse viia ka „demograafilised“ parandused. Iseäranis rõhutatakse, et „lapsed on Venemaa Föderatsiooni tähtsaim varandus“. Meenutagem, et Venemaa president lausus hiljuti: „Venemaa saatus, tema ajalooline perspektiiv sõltub sellest, kui palju meid hakkab olema…“ Pole kahtlust, et kui arvutada protsente, siis rahvastiku vähenemine Venemaal ei ole suur võrreldes näiteks Ukraina, Leedu, Läti või Eestiga. Aga tuleb välja, et venelasi häirib ka selline rahvastiku vähenemine.

Ning lõpuks pöörakem tähelepanu mõnede opositsiooni esindajate järgmisele teesile. Nad arvavad, et põhiseaduse paranduste vastuvõtmise kampaania üks olulisimaid eesmärke on Putini enda reitingu tõstmine. Jah, eelmistel presidendi valimistel võitis Vladimir Putin juba esimeses voorus ja väga kindlalt, aga seejärel kasutas võimu autoriteeti ebapopulaarsete reformide läbiviimiseks. Selle tagajärjel Putini enda reiting „vajus sisse“ ning eriti mõjutas seda otsus pensioniea etapiviisilise suurendamise kohta.

Neil põhjustel tahetaksegi viia sotsiaalsete garantiide rida põhiseaduse parandustesse. Järelikult presidendi reiting hakkab taas kasvama ning see on tähtis operatsiooni „järelkäija“ – ehk tulevikus uue presidendi valimiste – lävel, väidavad mõned leppimatu opositsiooni esindajad. Nende arvates lahendab Venemaa president lihtsalt oma ülesandeid põhiseaduse paranduste abil.
 
Tõsi küll, sellisel kriitikal on üks nõrk koht: on ilmne, et kui poliitikud alati lahendaks oma probleeme rahvastiku jaoks sotsiaalsete hüvede suurendamise arvel, siis nii Venemaal kui ka reas teistes riikides oleks oluliselt parem elada. Samuti on ilmne, et objektiivselt võivad põhiseaduse parandused põhjustada parlamendi rolli suurendamist, sest just tema hakkab pakkuma kandidaati peaministri ametikohale, ning parlamendis esindatud erakondade rolli suurenemist ja presidendi rolli vähenemist.



Поделитесь своим мнением


Зарегистрироваться или войти. Войти через


 
a
ПОЛЕЗНЫЙ ПОРТАЛ О ТУРИЗМЕ
Фонд Русский мир