This option will reset the home page of this site. It will restore any closed widgets or categories.

Reset
Новости, факты, комментарии...
18.02.2020 11:24:00 Andris Caune: kuidas Venemaa põhiseaduse muutmine võib mõjutada Eestit? (0)
Печать  
Послать другу  
Комментарии  


Autor: Andris Caune

Vladimir Putin kohtus veebruari alguses Venemaa põhiseadusse paranduste ettevalmistamise töörühmaga ja toetas ettepanekut selle kohta, et peab uue põhiseaduse eelnõusse kandma selge „keelu Venemaa territooriumide võõrandamisele“, mis võib tugevdada Venemaa-vastaste erakondade positsioone mõnedes riikides.

Piiride tugevdamine

põhiseadusReeglina on piiride puutumatus, territooriumide kaitsmine ja riigi suveräänsus aluspõhisteks säteteks maailma enamiku riikide põhiseadustes. Näib, et see on täitsa loogiline, sest riik ongi teatud suveräänne inimestega asustatud territoorium, millel on selgelt määratletud piirid ja mis elab oma seaduste järgi.

Selline punkt on ka Venemaa põhiseaduses – riigi peamise seaduse peatükk 4 kuulutab riigi suveräänsuse kogu enda territooriumil ning tagab selle terviklikkuse ja puutumatuse. Selle tagajärjel tekib põhjendatud küsimus – milleks on vaja sisse viia veel üks parandus, mis tähistab territoriaalset jagamatust, kui see on juba niigi öeldud, kuigi mõneti teiste sõnadega.

Riigiduuma Kaitsekomitee juhi esimese asetäitja Andrei Krasovi sõnul on selline säte vajalik selleks, et piirata mõnede riikide soove saada enda valdusse mõned Venemaa maad. Sellega tema sõnul välistatakse pärast selle paranduse vastuvõtmist võimalus müüa, ära anda või kinkida Venemaa territooriumi ükskõik milline osa teistele riikidele.

„Aina sagedamini avaldatakse välismaises meedias teateid Kuriilidest ja nende Venemaa omandis olemise õiguspärasusest, Krimmist, Kaliningradist, Arktika tsoonist… Kui meie riigi põhiseadusse kirjutatakse territooriumide müümise, üleandmise või kinkimise võimatus, siis väheneb mõnede meie riigi territooriumi osale pretendeerivate riikide isu,“ ütles rahvasaadik.

Hirm tuleviku ees

Tõepoolest, Lõuna-Kuriilide kuuluvuse probleem Venemaa ja Jaapani vahel on päevakohane Teise maailmasõja lõpu ajast. Omakorda ei kao juba viis aastat päevakorrast Krimmi küsimus ning võib arvata, et jääb määravaks veel väga kauaks. Samuti pretendeerib Venemaa mõnele territooriumile Korea ning ka Eestil on siiamaani piir Venemaaga reguleerimata.

Seoses sellega näib põhiseaduse täpsustus täitsa loogilisena, eriti seoses perioodiliselt tekkivate küsimustega selle kohta, mis saab riigist peale Putini oma postilt lahkumist. Tõenäoliselt on võimu kõrgetes ešelonides kartusi selle suhtes, kuidas lähevad asjad tulevikus ning kas järgmine president ei nõustuks territoriaalseid või muid järelandmisi tegema teiste riikide kasuks.

Tõsi küll mitmed lääne eksperdid arvavad, et Putini ajastu ei lõpe veel niipea. Nõnda räägib Venemaale spetsialiseeruv USA politoloog William Pomeranz, et ka peale presidendi ametiaja lõppu on Putin endiselt riigi juhiks. „Lõppkokkuvõttes jääb Putin peaks, kas läbi formaalse ametikoha või mitteformaalsel teel. Ma ei arva, et tema tõmbub – sarnaselt George Washingtonile – oma mõisasse aastal 2024,“ ütles ta.

Samal arvamusel on ka Suurbritannia eksperdid. Analüütikakeskuse Centre for European Reform aruandes märgitakse, et Putin on Venemaa poliitilise süsteemi jaoks niivõrd tähtis kuju, et tema säilitab oma mõju otsuste langetamise protsessile ka peale aastat 2024. Ent ükspuha, varem või hiljem, aga ta lakkab valitsemast riiki, ning territoriaalse jagamatuse kinnitamine Venemaa põhiseadusse peab selgelt tugevdama väljakujunenud olukorda.

Lugematud tagajärjed


Ent paistab, et kui põhiseaduse reformil on tõepoolest selline eesmärk, siis selle soovijad on selgelt kiirustanud. Sest president ei saa põhimõtteliselt üksinda anda territooriumide osa mõnele teisele riigile – tal pole selliseid volitusi. Ning isegi sellise idee väljaütlemine, mis on Venemaa ühiskonna absoluutse enamiku arvamusega vastuolus, kujuneks tema jaoks poliitiliseks enesetapuks.

Peale selle on võimalik, et see parandus võib põhjustada teatud probleeme suhetes teiste riikidega, kel on Venemaaga territoriaalsed vaidlused, mis võidakse uue põhiseaduse järgi igaveseks külmutada. Aga kuidas olla, kui Venemaa hakkab soovima laiendada oma piire Arktikas, siis võib oodata selles maailmaosas naabritega – USA, Kanada, Norra ja Taani – uute vaidluste tekkimist.

Samuti jääb reguleerimata piir Eestiga, mis annab püsivalt võimaluse sellisele erakonnale nagu EKRE spekuleerida Venemaale esitatavatel territoriaalsetel pretensioonidel. Nõnda lausus hiljuti Eesti parlamendi spiiker Henn Põlluaas, kes esindab seda erakonda, et piir Venemaaga peab vastama 1920. aasta Tartu rahulepingule, mille järgi sai Eesti osa Leningradi oblastist ja osa Pihkva oblastist.

EKRE on üks juhtivaid erakondi ja pole välistatud, et selle liidrite sellised avaldused üksnes lisavad erakonnale poliitilisi punkte, eriti kui see püüab põhiseaduse muudatusi esitada Venemaa agressiivse katsena laiendada oma territooriumi. Sedasi annab Venemaa selliste tegevustega põhjust kriitikaks oma pahasoovijatele ja riskib Venemaa-vastaselt häälestatud jõudude positsioonide tugevdamisega, mida talle loomulikult vaja ei ole.



Поделитесь своим мнением


Зарегистрироваться или войти. Войти через


 
a
ПОЛЕЗНЫЙ ПОРТАЛ О ТУРИЗМЕ
Фонд Русский мир