Почти каждый день читаю новости о пикетах против контакт...
Seoses laialt levinud uudisega, et Eesti parlamendi juhtkond võttis menetlusse avalduse projekti, mis sisaldab süüdistusi Venemaa Föderatsioonile Teise maailmasõja ajaloo ümberkirjutamise katses, peab Suursaatkond vajalikuks juhtida tähelepanu järgmisele asjaolule.
Projekti algatajad, viidates sellele, et seda kirjutasid alla 73 riigikogu saadikut, kiirustasid teatama, et selles küsimuses on kavandatud „tugev konsensus”. Pange tähele, et konsensus tähendab midagi enamat, nimelt kokkuleppe saavutamist, kõigi huvitanud poolte ühehäälsust konkreetse teema arutamisel. Ilma hirmuseta eksida ennustame nüüd: Riigikogus ja mis veelgi olulisem - Eesti kodanikuühiskonnas endas sellist konsensust ei ole.
Muidu, kui irvituseks ei saa nimetada katseid häbivääristada Nõukogude Liit kui "Teise maailmasõja ühte peamist algatajana". Nüüd on ilmselt lihtsam selliseid süüdistusi maha visata, kui selliste aastate pealtnägijaid on üha vähem ja vähem. Kuid see ei tähenda täielikku vabadust ajaloomälu muutmise katsetes, selle varjamatu võltsimist.
Kaasaegsed müütide loojad püüavad kõiki veenda, et 23. augustil 1939. aastal sõlmitud Nõukogude-Saksamaa mittekallaletungimise pakt viis II maailmasõja puhkemiseni. Kuid kas nn Müncheni kokkulepe ei toimunud 1938. aasta septembris, kui Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid Hitleriga tuntud lepingu, mille tagajärjel Tšehhoslovakkia oli rapitud? Ja kas enne seda polnud 1938. aasta märtsis Austria anšlussi?
Ilmselt tasub meenutada ka 1939. aastal Moskvas peetud läbirääkimisi Prantsusmaa ja Suurbritannia sõjaliste missioonidega, mis saabusid Nõukogude pealinna ilma korraliku volituseta, kui lõpuks sai selgeks, et lootused luua fašismi vastu ühtset rinnet ei teostu. See, mis juhtus, oli katse sõjaeelsete aastate jooksul suunata natsi-Saksamaa agressiooni ida poole, ja tagada turvalisust teiste arvelt. Selle kõige traagilised tagajärjed on hästi teada.
Mälu Suure Isamaasõja ajal hukkunute 27 miljoni Nõukogude Liidu kodanikust, Punaarmee võitlejatest, kes vabastasid Euroopat, sealhulgas Eestit, natside rüvetamisest, kisendab tõelevastavuseks. Seda mäletavad tuhanded ja tuhanded eestlased, kes 9. mail, Suure Võidu 75. aastapäeva päeval, külastavad jälle Nõukogude sõdurite monumente ja matmispaiku, et avaldada austust surnud kangelastele. See on väärt vastus spekulatsioonidele teatud "konsensuse" ajaloolise teemal osas.