Lugupeetud härra Teder!

Vastavalt Õiguskantsleri seadusele6, on igaühel õigus pöörduda õiguskantsleri poole avaldusega, et kontrollida seadust või mingit muud õigusakti vastavust Põhiseadusega või seadusega.

Vastavalt ülesannetele, mis tulenevad Õiguskantsleri seadusest, teostab õiguskantsler järelvalvet selle üle, et asutused ja ametnikud, täites avalikke ülesandeid, ei rikuks Põhiseadusega inimestele antud õigusi ja isikuvabadust, seadusi  ning teisi õigusloome akte ja järgiksid häid administreerimise tavasid. Õiguskantsleri ülesannete juurde kuulub ka diskrimineerimise vaidluste lahendamine ja oma õigusaktide kohta seisukoha avaldamine .

Möödunud aasta juulikuus algatati Teie eestvõtmisel paranduste viimist Erakooliseadusesse eesmärgiga viia see seadus vastavusse konstitutsioonilise õigusega, et igaühele võimaldada saada haridust eesti keeles. Teiepoolne vastav  pöördumine „Eestikeelse hariduse piisav kättesaadavus", saadeti siis Riigikogule. Käesoleva aasta 18.aprillil  kinnitas Riigikogu parandused. Me oleme arvamusel, et kiirustades vastuvõetud seadus rikub nüüd rahvusvähemuste põhiseaduslikke õigusi Eestis aga nimelt: EV Põhiseaduse paragrahvi 37 sätteid, mille kohaselt rahvusvähemuste õppeasutustes valib õppekeele antud õppeasutus, aga ka paragrahvi 49 sätteid, mis annab igale ühele õiguse säilitada oma rahvuskuuluvust.

Vastavalt vastuvõetud seaduste parandustele, võib erakool kasutada õppekeeleks muud keelt peale eesti keele, kohaliku omavalitsuse osalusel, ainult siis, kui selleks on olemas luba EV Valitsuselt. Kuid nii Erakooliseaduses kui ka Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ei ole toodud täpseid kriteeriume, mille põhjal saaks välja lugeda sellist otsust. Selline olukord võib põhjustada ja ka põhjustab otsuste langetamise venitamist valitsuses endas ja põhjustab Põhiseaduste normide tegelikku saboteerimist, mis kõlab selliselt, et rahvusvähemuste koolides valib õppekeele kool ise (Põhiseaduse paragrahv 37). Näiteks, EV Valitsuse poolt ei ole siiani otsust nende omavalitsuste otsuste (7.mail 2012) kohta, kes koolide hoolekogude poolt valitud õppekeeleks vene keele valisid. Tallinna Linnavolikogu tegi vastava otsuse 19.juunil 2012aastal (otsus nr. 1047) ja esitas vastava taotluse EV Valitsusele.

Vastavalt EV Põhiseaduse  paragrahvile 11 võib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

EV Põhiseaduse paragrahvis 12 on kirjas, et seaduse ees on kõik võrdsed. Kedagi ei tohi

diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Eesti Riigikohus ja Euroopa Inimõigustekohus on korduvalt tuvastanud, et diskrimineerimine – see ei ole ainult võrdse suhtumise puudumine võrdsetega, vaid ka võrdne suhtumine ebavõrdsetega. Vene lapsed valdavad a priori eesti keelt halvemini eesti lastest. Seepärast ühesuguste eesti keele nõudmiste kehtestamine nii vene õpilastele eesti keeles kui ka eesti õpilastele, on diskrimineerimine.

Oma ettepanekus „Eestikeelse hariduse piisav kättesaadavus"8 2.juulist 2012 aastast, Te viitasite osaliselt Euroopa Inimõiguste Kohtu 23.07.1968. a lahendit9 asjas „mis puudutasid keelte kasutamise mõningaid aspekte seaduses Belgia haridussüsteemis (lk 3. viide 7, Teie pöördumises Riigikogule). Ent, kui vaadata Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusele sisuliselt, siis kohus asus prantsuse keelt kõneleva kogukonna poolele, kes elavad hollandikeelse elanikkonna alas. Hagejad viitasid Belgia riigi suhetele, et nad:

"ei ole teinud midagi selleks, et anda nende elamiskommuunides haridust prantsuse keeles, või kui ka midagi on selleks tehtud, siis ebaadekvaatselt (Kraainemi linna puhul);

need kommuunid on ilma jäetud õppeasutuste abirahast, mis takistavad tegevuse viimist kooli seadusandlusega vastavaks;

keeldutakse ametlikult kinnitada tunnistusi ja diplomeid, mida on väljastanud need õppeasutused;

takistatakse nende laste õppimist prantsuse keele klassides, mis tegutsevad mõnedes kohtades;

kohustatakse vanemaid tegema valikuid laste panemisel kohalikesse , hollandi õppekeelega koolidesse või laste saatmise Brüsseli piirkonda, vahel, kus õppekeeleks on prantsuse keel."

Seega, Teie formuleeringus „Eestikeelse hariduse piisav kättesaadavus", surutakse peale arvamust, et eestikeelne  haridus nagu ei oleks vajalikul määral kättesaadav. Juhime Teie tähelepanu sellele, et vastavalt Õiguskantsleri seadusele peab õiguskantsler olema teovõimeline Eesti kodanik, kellel on kõrged kõlbeliste omadused, kes valdab vabalt riigikeelt".

Õiguskantsleri seaduse paragrahv 19-s on loetletud diskrimineerimise viisid, mille põhjusel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole. Seejuures nimetatud seaduse paragrahv 1 sätestab, et õiguskantsler „… on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle." Seega, õiguskantsler võtab meie riigis endale nii Põhiseaduse täitmise kontrollija ja ombudsmani funktsiooni, kes peab ära hoidma diskrimineerimist oma määratud vastutusalas. Siin tekib oht selles, et õiguskantsleril on omakorda võimalus hoida kõrvale vastutusest mõne politiseeritud ühiskondlikus küsimuses esinedes kriitikaga diskrimineerimise aadressil või otsides Põhiseaduse mõningaid paragrahve, et õigustada diskrimineerimist ennast. Pöördudes õiguskantsleri poole  Eesti Vabariigi oludes, jääb lootus, mida ei ole üheski kirjutatud seaduses – „kõrgetele kõlbelistele väärtustele". (Üheks võimalikest lahendustest võiks olla õiguskantsleri ja ombudsmani(te) ametikohtade lahkuviimine.)

Vastavalt EV Põhiseaduse paragrahv 19-le „Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust". Seega, õigus õppida eesti keeles ei pea olema vastuolus rahvusvähemuste õigusega õppida emakeeles. Veelgi enam, Eestis de-facto puuduvad juhtumid, kus puuduvad võimalused õppida eesti keeles neil, kes seda soovivad, kuid on massiliselt neid näiteid, kui venekeelsed lapsed on sunnitud õppima eesti keeles vastu nende ja vanemate soovi.

Vastavalt Võrdse kohtlemise seadusele10 (paragrahv 6), selliselt rakendatavad meetmed peavad ebavõrdsuse vähendamiseks või ärahoidmiseks, olema proportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Juhul, kui võetakse kasutusele meetmed „Eestikeelse hariduse piisavaks kättesaadavuseks" ja selle ettekäände varjus vähendatakse vene kogukonna võimalusi saada haridust  Eestis, on meil tegemist ilmselge disproportsiooniga.

Lähtudes ülaltoodust, sellised parandused rikuvad venekeelse elanikkonna põhiõigusi saada taskukohast haridust emakeeles. Täpsemalt, vastavalt EV Põhiseaduse paragrahv 37-le, mille kohaselt õppekeele vähemusrahvustele valib õppeasutus. Nimetatud parandused piiravad oluliselt seda õigust, seega on need vastuolus EV Põhiseadusega, täpsemalt – vabalt õppekeele valimisega. Arvestades eelnevat kogemust taotluste esitamisel, mis puudutab õppekeele valimist (paljudele taotlustele vastati eitavalt, käimas on kohtuarutelud, teiste otsustamisi venitatakse juba aasta), võib teha järelduse, et nimetatud parandused on seatud venekeelse rahvusvähemuse jätkuvaks diskrimineerimiseks  keele põhimõttel, mida otseselt keelab EV Põhiseaduse paragrahv 12.

Palume Teid pöörata tähelepanu sellele, et võõrkeelsete eragümnaasiumite osa, mis kuuluvad riigile ja kohalikele omavalitsustele, ei saa kuidagi piirata kellegi õigust soovi korral omada haridust eesti keeles. Täpsemalt, sama EV Põhiseaduse paragrahv 37 määrab seda, et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. See tähendab, tõsta küsimust keele valiku piiramisest eragümnaasiumides omab mõtet ainult siis, kui regioonis ei ole teisi koole, kes suudaksid õpetada eesti keeles.

1. Arvestades ülaltoodut ja juhindudes Õiguskantsleri seaduses paragrahv 15-st, palume kontrollida Riigikogu poolt vastuvõetud parandusi Erakooliseaduses, mis on vastuolus EV Põhiseaduse paragrahvidega 11, 12, 13, 19, 37 ja 49.

2. Juhindudes Õiguskantsleri seaduse paragrahvidest 6 ja 354, palume kontrollida EV Õiguskantsleri kantsleri sobivust oma ametikohale, üldse ja ka "kõrgete kõlbeliste omaduste" seisukohalt,  lähtudes.

Lugupidamisega

Alisa Blintsova

Vastutav sekretäär

MTÜ "Vene Kool Eestis"

Veebileht: http://www.venekool.eu

e-mail: russovet24@gmail.com

tel. 58 286 631

Andrei Lobov

Juhatuse liige

Järelevalve, analüüsi ja arengu töögrupi juhataja