Ühelt poolt on Eesti esindajad kirjutanud alla ühinemislepingule Euroopa Liiduga ning Eesti on Euroopa Liidu liige, Eesti idapiir on ühtlasi Euroopa Liidu piir. Eesti rahvas on selle liitumisega palju vaeva näinud, ettevõtjad toonud palju ohvreid.

Euroopa Liiduga liitumise üks peamisi argumente oli Eesti julgeoleku parandamine, kuivõrd kallaletung Eestile võrdub kallaletungiga Euroopa Liidule. Euroopa Liiduga liitumisel toodi välja argument, et kui Eesti ei liitu Euroopa Liiduga, siis sunnib Venemaa ta liituma SRÜga. Euroopa Liidus peaks olema võimalik venelaste ja Venemaaga suhelda kompleksivabalt, ilma eelarvamuste ja hirmudeta, nii nagu suhtlevad venelastega sakslased või prantslased.

Nüüd, kus Eesti on juba pea 10 aastat täieõiguslik Euroopa Liidu liige ja eesti rahval peaks olema võimalus rahulikku elu elada, on jätkuvalt käibel retoorika, kus Eesti kaotab kohe-kohe oma vabaduse, räägitakse jätkuvalt Eesti kehvast kaitsevõimest ja Venemaa üha suurenevast ohust. Psühholoogilise kaitse vajadusest. Milles siis asi, kas Eesti on või ei ole siis Euroopa Liidu liige? Kas Eesti idapiir on Euroopa Liidu piir või ei ole?

Kui on, siis tuleks akuutse Vene ohu puhul pöörduda koheselt Euroopa Liidu juhtorganite poole Brüsselis, et nad võtaks tarvitusele vastavad meetmed, tooksid ühisväed Eesti idapiirile jne. Ja kui ei ole, siis tuleks lõpetada hirmujutud, et inimesed saaks rahus euroopalikul kombel oma õiguste eest seista, oma arvamusi avaldada, elada, töötada ja puhata.