Praegust Eesti riiki võib laiemas plaanis võrrelda Titanicuga, mida peeti uppumatuks, ent mis jäämäega kokku põrgates siiski sedavõrd kannatada sai, et põhja vajus. Vajumise protsess ise oli küllalt pikk, mis võimaldas paljudel inimestel põgeneda, ent paljud jäid laeva ja uppusid koos sellega.

Samasugune on olukord praegu Eestis, kus lahkumine on muutunud massiliseks ja võtnud paanika mõõtmed. Protsess on peatamatu, seda ei suuda mõjutada enam isegi vanajumala tulek riiki juhtima, rääkimata Savisaarest või Mikserist. Kui Mikser makse tõstab, nagu ta on plaaninud, tähendab see uut suurt koondamiste lainet ja koondatutel pole kuhugi mujale minna kui välismaale. Eestisse niipea uusi töökohti ei teki, sest esiteks pole inimestel raha, et investeerida ja neil, kel on raha, ei investeeri sinna, kust inimesed kabuhirmus põgenevad. Mis mõte on rajada Eestisse ettevõtet, kui siin pole varsti võimalik leida enam töötajaid.

Makse on sunnitud tõstma isegi Ansip, kui ta võimule jääb, sest noored põgenevad, ühiskond vananeb, Eesti ärakurnatud vanainimesed pole võimelised tööd tegema, mistõttu on vaja vanainimeste ülalpidamiseks tõsta makse. Maapiirkonnad jäävad tühjaks ning eesti rahvas hakkab tulevikus toituma Euroopa Liidu toiduabist, rapsiõlis praetud makaronidest. Palgad ei tõuse, sest kõrgete maksude ja väheneva rahvastiku tõttu ei tule Eestisse investeeringuid. Eesti väikse palga eest pole varsti enam võimalik maksta elektri, kütte ning toidu eest, kuna hinnad tõusevad, aga palgad mitte. Need, kes tahavad paremat elu, on sunnitud lahkuma.

Kui mõelda, mis oleks Eesti hävingust päästnud, siis Islandi eeskujul võib öelda, et seda oleks võimaldanud laenuamnestia, kas siis osaline või täielik. See oleks tähendanud küll kõva pauku Eestis tegutsevatele pankadele ja võibolla mõne pankrotti, aga rahvas ja riik oleks olnud päästetud. Praegu on riik haavatud ja jookseb vaikselt verest tühjaks. Seda protsessi enam peatada pole kahjuks võimalik, nüüd ei aita enam isegi täielik laenuamnestia. Kui inimene nüüd oma laenust vabaneb, annab ta kasvõi ilma käest oma maja või korteri ja põgeneb välismaale. Eesti väiksemates linnades on juba pooled majad tühjad ning müügis. Kinnisvara sümboolsele hinnale vaatamata ostjaid pole.

Eestlased asuvad ümber teistesse riikidesse, juba praeguseks on tekkinud suured Eesti majanduspõgenike kolooniad Soomes, Rootsis, Norras ja isegi Inglismaal, Austraalias ja Islandil. Sinna rajatakse eesti koolid ja lasteaiad. Eestisse tagasipöördumine on ehk võimalik mitme aastakümne pärast, kui üldse.