Eestis armastatakse rääkida, et Soome liitub kohe-kohe NATOga. Ma pole aru saanud, kust sellised jutud tulevad, sest Soome ei näita küll kuidagi välja, et ta NATOga tahaks liituda. Nüüd ütles seda välja ka Soome parempoolne president.

Kui Eestis räägiks mõni juhtiv poliitik või president, et Eesti suudab end ise kaitsta võimaliku Venemaa rünnaku eest, siis naerdaks ta sellise jutu peale välja. Soomes aga räägitakse seda juttu tõsimeeli ja kõik näivad uskuvat.

Kui vaadata Soome arengut viimastel aastakümnetel, siis on Soome ajanud järjekindlalt venemeelset poliitikat. Juba nõukogude ajal peeti Soomet sisuliselt 16, või ok, 17.  liiduvabariigiks Bulgaaria järel. Soome iseseisvus oli vaid näiline, riigi areng käis Moskva juhtnööride järgi ning rootslased ja kogu muu maailm irvitas soomlaste Venemaa-sõbralikkuse üle. NLiidu jaoks oli selline kontrollitav Soome omakorda võimalus näidata, et ühe kapitalistliku väikeriigi sõprus kommunistliku gigandiga on võimalik ja vajalik.

Ainukesed, kes soomlasi imetlesid, olid ehk eestlased, aga ka nemad ei saanud aru, miks andis Soome kohe NLiidule välja kõik sinna läinud põgenikud. Soomlased tegid kõik, mis kommud ette ütlesid, Soome juhid pugesid Moskvale rohkem perse kui praegune Eesti valitsus Brüsselile ja peaminister Ansip oma märgades unenägudes võiks ette kujutada. Ja, mis seal salata, see suund on tegelikult jätkunud tänaseni. Nurga taga võivad nad küll venelast sõimata, aga ametlikult aetakse väga sõbralikku poliitikat. Soome presidendid on traditsiooniliselt musitanud Vene riigipäid.

Eesti on olnud siin Soome täielik vastand. Juba pärast NLiidu lagunemist võeti väga Vene-vastane suund ning liituti vastu Venemaa tahtmist NATOga. Venemaa jaoks on nö lähivälismaa puhul olnud kõige suurem hirm ja oht just NATO laienemine. Soome loobumine NATOst on suur vastutulek Venemaale ja venemeelse poliitika kõige parem näide.

Miks Soome ajab venemeelset poliitikat, on raske öelda, aga üks põhjus võib olla tihe endiste vene agentide võrgustik Soomes, mis jäi pärast nõukogude liidu lagunemist alles. Võib arvata, et neid oli seal samapalju kui Ida-Saksamaal ehk ligi 10% rahvastikust. Nii Eestis kui Saksamaal aeti paljud punase režiimi kaastöötajad võimult minema, Soomes jäid nad kõik alles. Teine põhjus võib olla majanduslik, sest Soome majandus on traditsiooniliselt toetunud Venemaa turule, seda nii nõukogude ajal kui praegu. Kõik mäletavad Soome nn lama ehk üle aegade suurimat kriisi 1990ndate algul, pärast NLiidu kokkuvarisemist.