Tallinnas toimub rahvusvaheline konverents „Tasuta ühistransport Tallinnas – julge samm rohelise pealinna suunas“. Esinesin seal täna ettekandega tasuta transpordi ideoloogiast.

Kui ma tänavu jaanuaris käisin välja idee tasuta ühistranspordi küsimuses Tallinnas rahvaküsitluse korraldamiseks, peeti seda meie ajakirjanduses algul lihtsalt kavalaks poliitiliseks trikiks, millega püütakse sügisestel valimistel hääli juurde võita. Uut ideed naeruvääristati. Siis aga saadi aru, et asi ongi tõsiselt mõeldud, opositsiooni ridades järgnes sellele paanika. Saadi aru, et ettepanek võib puudutada rahva hingekeeli ja võibki anda sisulisi tulemusi. Esialgne lahmimine selle teema ümber kasvas aegamööda üle sisuliseks aruteluks.

Märtsi lõpul toimunud rahvaküsitlus, mis informeeris ja kaasas otsuse tegemisse kõik osaleda soovinud tallinlased, andis linnavõimule ühistranspordi eelisarendamiseks juba sellise mandaadi, mida me enne pole söandanud oma rahvalt küsida. 75% Tallinna elanikest andis oma toetuse tasuta ühistranspordile.

Tänaseks on see idee selgelt välja kasvanud päevapoliitikast. Sellest on saanud terve Tallinna suur teema järgnevateks aastateks. Nii nagu meil oli möödunud suureks projektiks 2011. aasta Euroopa Kultuuripealinnaks olemine.

Tallinnal on au võõrustada meie konverentsil Aubagne linnapiirkonna presidenti Magali Giovannangelit, kes on tasuta ühistranspordi veendunud eestkõneleja Euroopas ja alates 2009. aasta 15. maist ka praktilise rakenduse eestvedaja Lõuna-Prantsusmaal, Provence´s. Muidugi on see juhus, kuid 15. mai on Tallinnale väga tähtis päev – Tallinna päev.  Nii nagu on meie jaoks juhuslik ka avastus, et ka Aubagne osaleb Euroopa Kultuuripealinna projektis, 2013. aastal Marseille partnerina. Muidugi on need meeldivad kokkulangevused!

Prantsusmaal on juba üle 20 linna, kus tasuta ühistransport toimib, suuremad nende seast nagu ka Aubagne linnapiirkond on üle 100 000 elanikuga. Ma loodan väga, et meil hakkab kujunema üle-Euroopaline tasuta ühistranspordi pooldajate ühendus, milles osalejad vahetavad kogemusi, ning tutvustavad tasuta ühistranspordi ideed laiemalt. Ka Euroopa Liidu institutsioonides, kes on kutsutud ja seatud tegelema linnapoliitikate väljatöötamisega. See idee on seda väärt!

Tasuta ühistransport tähendab suurt leevendust meie keskmist ja alla selle tulu teenivatele inimestele, eriti lastega peredele, kelle reaaltulusid on purenud pöörane inflatsioon; see elavdab kohalikku tööturgu, suurendades tööjõu liikuvust linna piires; see annab hädavajalikku hapnikku pikaajalistele töötutele ühiskonnaga sideme hoidmiseks. Tervendavalt mõjub see ka jaekaubandusele – ostjate liikuvus ju paraneb.

Tallinna eesmärgid on ühtsed teiste linnadega keskkonnahoiu küsimustes. Autouputus kesklinnas on probleemiks ka Tallinnast märksa väiksemates linnades. Ainuke tegelik lahendus sellele on ühistranspordi eelistamine sõiduautodele ja mul on hea meel, et tallinlased on nüüd samuti selle otsuse teinud.

Tallinn on Eesti jaoks metropol, mis läheb siin esimesena üle tasuta ühistranspordile, kuid meist elaniku kohta jõukamad naabervallad on äraootaval positsioonil. Aubagne on aga Prantsusmaa Lõuna-pealinnaks pürgiva Marseille naaber, kes koos 12 teise omavalitsusega läks tasuta ühistranspordile üle enne metropoli.  Ma arvan, et Aubagne võiks olla eriti innustav eeskuju mitmetelegi meie naaberomavalitsustele Harjumaal.

Meie konverentsil osalev Belgia linn Hasselt oli esimene tasuta ühistranspordi linn Euroopas, millega meil tekkis kontakt ja millele Eestis senistes arueludes ehk isegi kõige sagedamini on viidatud. Tasuta ühistranspordiga juba 1997. aastal alustanud Hasselt on sellel alal ka tõeline veteran, kes ei ilmuta vähimaidki väsimuse märke. Mul on heameel, et ka Hasselt on huvitatud koostööst Tallinna ja teiste Euroopa tasuta ühistranspordi linnadega.

Tasuta ühistransport pole tundmatu nähtus ka Saksamaal. Berliinist ja Brandenburgi Liidumaalt kuuleme täna näiteid Saksamaa pealinna ümbruse väiksematest linnadest, kus tasuta ühistransport toimib või kus seda soovitakse sisse seada.

Meie  projekti vastu tunneb teaduslikku huvi linnaliikluse problemaatikaga sügavuti tegelev tunnustatud rahvusvaheline teadusasutus Stockholmi Kuninglik Tehnoloogiainstituut KTH. Nende erapooletu teadlasepilk on meie poliitikaarutelule väga väärtuslik ja ma loodan, et sel kevadel meie vahel alanud koostöö jätkub.

Kindlasti pole Rootsi uurimisasutuse huvi Tallinna tasuta ühistranspordi suhtes ka mitte juhuslik arvestades kui kõrged sotsiaal- ja keskkonnastandardid on suutnud luua Põhjamaad. Lubage, et tsiteerin nimesid nimetamata vabalt ühe Skandinaavia pealinna kõrget ametnikku vestluses meie inimestega: „Teie seal Tallinnas ei oska vist aimatagi kui õnnelikuks olete te teinud meie linnade opositsioonid ja kui närviliseks linnavalitsused. Tegelikult me muidugi näeme seda ja rõõmustame selle huvi üle – lõpuks ometi on Tallinn pakkunud ka sisuliselt midagi sotsiaalset ja rohelist, millest ka meie põhjanaabrid võivad õppida.“

Aga see huvi ei piirdu ainult meie Balti mere naabritega.

Berliinis möödunud nädalal Aasia- ja Euroopa linnade ASEM tippkohtumisel esitasid mitmed Euroopa kui Aasia pealinnad oma suuremaid tegemisi. Kes pürib olümpialinnaks, kes planeerib uut linnasüdant, kes ehitab hiigelsildu ja tunneleid jne. Need olid kõik suurte linnade suured asjad.

Ettekannetele järgnenud peamiseks aruteluks kujunes aga ka Euroopa mõõtkavas, rääkimata võrdlusest Aasia metropolidega, siiski imeväikeses Tallinnas rakendatav tasuta ühistransport. Ma tänan abilinnapeaTaavi Aasa sealse hea esitluse eest! Ideel on pooldajaid ja on ka kahtlejaid, kuid kasvavate linnade transpordiprobleemid on siiski sedavõrd teravad, et konventsionaalsed lahendused on ammendumas ja iga uut algatust selles vallas jälgitakse üksmeelse tähelepanuga.

Guangzhous novembri keskel toimuval rahvusvahelisel linnade innovatsioonikonkursil on üle 150 osaleva linna seas Tallinna tasuta ühistransport arvatud 30 maailmas enim tähelepanu vääriva linnainnovatsiooni hulka. Seda veel enne kui me oleme tegelikult ühistranspordi reformi läbi suutnud viia. Ka esitlusel Hiinas on meie argumendid samad – sotsiaalse sidususe suurendamine ja keskkonna säästmine.

Millest keegi tasuta ühistransporti finantseerib?

Tallinn ja ma olen üsna kindel et ka keegi teine tasuta ühistranspordi linn ei kaota tasuta ühistranspordi kasutamise soodustamisega maksumaksja raha, vaid kokkuvõttes meie linnade tulubaas sellest hoopis tugevneb. Ja seeläbi saame avalike teenuste, sh ühistranspordi, taset senisega võrreldes veelgi parandada.

Kui väidetakse, et Tallinna tasuta ühistranspordi maksavad kinni mittetallinlased ja autosõitjad, siis see ei ole päris tõsi.

Põhiliseks ja jätkusuutlikuks katteks Tallinna elanikele tasuta ühistranspordi pakkumisel on Tallinna maksumaksjate arvu eeldatav suurenemine. Meie hinnangul elab praegu Tallinnas 20-40 tuhat siin ametliku elukohata inimest – kui tasuta bussisõit motiveerib neist isegi vaid mõnda tuhandet registreerima oma tegelikku elukohta, on juba meie kulud tasa. Olukorras, kus riik Tallinna ühistransporti regulaarselt ja sarnaselt teiste omavalitsustega ei subsideeri, on oma linna rahakotist 100% soodustuse tegemine oma elanikele täiesti õige ja õiglane.

Ma ei arva, et ainult tasuta ühistransport oleks eraldi suur argument Tallinna elama asumiseks, kuid kindlasti on see tugevaks signaaliks, et Tallinn hoolib ka keskmise ja madala sissetulekuga inimestest ja ei maksa imestada kui Tallinn saab selle poliitika tulemusena juurde ka uusi elanikke. Lõpuks määrab ju lisaks töökohtadele just avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet selle, kuhu tullakse ja kust lahkutakse.

Samas loodan ma väga, et Tallinna poliitika suunab ka teisi omavalitsusi ja riiki rohkem panustama ühistransporti ning miks mitte ka tasuta ühistransporti Harjumaal ja terves Eestis.

Eestis on väga levinud tasuta interneti ehk wifi alad ja me oleme õppinud õigusega väga soravalt esitlema seda lausa uue inimõigusena. Tallinn tõestab nüüd aga sedagi, et lisaks tasuta internetile parkides ja kohvikutes on inimestele vähemalt sama oluline tasuta liikumisvõimaluste pakkumine. Kasvõi selleks, et tõepoolest igaüks soovi korral nende peamiselt kesklinnas asuvate wifi-aladeni ka tegelikult jõuaks.

Nüüd tekib niisugune olukord, kus Tallinna elanik saab tasuta ühistranspordi aga ülejäänud Eestis säilib ikka veel vananenud transpordisüsteem, kus bussiliine jääb üha vähemaks, ühistranspordi hinnad muutuvad kallimaks, inimeste võimalused liikuda maakonna keskuste vahel aina vähenevad. Võib küsida, kas see toob kaasa lõhede suurenemise Tallinna ja Eesti vahel? Kaugeltki mitte. Eesti on väike maa. Meie eesmärk on et tasuta ühistransport tekiks kõigis Eesti piirkondades ja me soovime Vabariigi valitsuselt sellekohase initsiatiivi järgimist. Kui Tallinn oma väikeste ressurssidega suudab pealinna elanikele pakkuda niisugust põhimõtteliselt uut teenust, siis peab ka Vabariigi valitsus oma palju suuremate ressurssidega ülejäänud Eestis inimestele vastu tulema ja sama tegema. See on minu unistus ja varem või hiljem viiakse see ka teoks.

Täna on mul ees kohtumine Prantsusmaa Aubagne linnapiirkonna presidendi Magali Giovannangeliga. Me arutame muuhulgas sellise Euroopa linnade võrgustiku loomist, kes toetavad ja püüavad ellu viia tasuta ühistranspordi ideed. Ma loodan väga, et Tallinn ja Aubagne astuvad selles küsimuses ühte jalga ja toetavad teineteist, sest meile mõlemale on tähtis inimeste heaolu ja ühiskonna areng. Usun, et seda toetust tuleb juurde ka mujaltki. On ju linnu, kes liiguvad põhimõtteliselt samas suunas, isegi kui nad täna veel ei räägi täiesti tasuta ühistranspordist. Viin on öelnud enda kohta, et nemad on maailma üks paremaid ühistranspordiga linnu. Sellest lähtuvalt on nad alandanud ka ühistranspordi piletihinda ja seda arvestataval määral. Me kõik mõtleme ühes suunas ja kui me täna siin pead kokku paneme, siis võib sellest tulla veel hea tulemus.

Mis puutub Tallinnasse, siis me teame, et praegu jälgitakse terves maailmas väga suure huviga, kuidas me suudame oma reformiprojekti ellu viia.

Tasuta ühistranspordi idee on Tallinnale toonud juurde juba vähemalt sama palju tuntust ja huvi kui seda andis Euroopa Kultuuripealinna tiitel 2011. aastal. Tallinn on 2013. aastal Euroopa Tasuta Ühistranspordi Pealinn.

Oleme selle tiitli seekord ise enesele võtnud. Ma usun, et keegi selle peale ka ei pahanda, sest oleme tõepoolest esimene pealinn, kes tasuta ühistranspordiga sellises ulatuses alustab.

Ja ma arvan, et see on julge samm Eesti pealinnale Euroopa Rohelise Pealinna staatuse taotlemise teel 2018. aastaks. Sest sündis ju ka Euroopa Rohelise Pealinna idee just Tallinnas.