Lääne poolt kehtestatud sanktsioonid Venemaa suhtes ei saa olla tõhusaks tööriistaks Ukraina kriisi reguleerimisel. Seda enam – need mõjutavad selle kriisi lahenemist negatiivselt.

Sellise arvamuse avaldasid küsitluse jooksul üle kolmandiku vastajatest – Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa elanikud. RIA Novosti teatel korraldas ICM Research agentuur Rahvusvahelise Infoagentuuri „Rossia Segodnja“ (vene k „Venemaa täna“) tellimusel ajavahemikus 15.–17. detsembril 2014 uuringu. Valimiks oli 3013 inimest: Suurbritannias – 1001, Saksamaal – 1001, Prantsusmaal – 1011).

Oma negatiivset suhtumist väljendas 35% vastajatest, samas kui majanduslike kangide kasutamise pooldajaid Venemaale surve avaldamiseks oli 26%. Aga 28% vastajatest arvavad, et olukorra parandamine Ukrainas üldsegi ei sõltu sanktsioonidest: need ei ole mõjutanud kuidagi Ukraina kriisi reguleerimist.

Euroopa Liidu sanktsioonide rolli hinnangud erinevad elukohariigi lõikes oluliselt.

Suurbritannias hindab 40% vastajatest sanktsioonide mõju positiivselt, aga 21% vastajatest arvab, et sanktsioonid mängisid Ukraina kriisi reguleerimises negatiivset rolli.

Saksamaal vastupidi – 54% vastajatest arvab, et Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaa suhtes mõjutasid Ukraina kriisi lahenemist negatiivselt. Positiivse hinnangu sanktsioonide rakendamisele andis vaid 16% vastajatest.

Prantsusmaa elanikud hoiavad vahepealset positsiooni: suurim osa ehk 37% vastajatest arvab, et sanktsioonid ei mänginud mingit rolli olukorra reguleerimises, 30% vastajatest märgib sanktsioonide negatiivset rolli ning 23% vastajatest hindab Venemaa vastaste sanktsioonide kehtestamist positiivselt.