Meediaklubi Impressum poolt väljakuulutatud järjekordse külalisega kohtumise teema osutus kuumaks: „Infosõja kangelased ja ohvrid“. Hotelli Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaal oli rahvast pilgeni täis. Puudu tuli isegi lisatoolidest, mistõttu mõned osalejad pidid istuma põrandal.

Ent nagu öeldakse, häid lambaid mahub palju ühte lauta. Jutuajamine kujunes teravaks, huvitavaks ja avameelseks, sellesse oli pikitud heasüdamlikku huumorit ja poliitilist irooniat. Aleksandr Gurnov hoiatas kohe, et see, millest ta hakkab rääkima, on tema isiklik arvamus, mitte tema telekanali või seda enam, mingite Moskva poliitiliste ringkondade seisukoht.

Rääkis ta aga sellest, et mitmesuguste regionaalsete konfliktide käigus puhkevates infosõdades kangelasi kui niisuguseid ei ole. On ainult ohvrid. Ja selliste infosõdade peamisteks ohvriteks on sagedasti ajakirjanikud. Iseäranis need, kes ei hooli oma reputatsioonist, täites poliitilisi tellimusi.

Nagu võiski oodata, jõudis jutt kiiresti Ukraina teemani. Aleksandr Gurnovi arvates algas Ukrainas infosõda 20 aastat tagasi, mil justkui kellegi käsul hakati meediaväljaannetes, kooliõpikutes ja poliitikute avaldustes järjekindlalt deklareerima teesi, et kõik Ukraina hädad seisnevad Venemaa „impeeriumi-ambitsioonides“. Seetõttu järeldati, et Ukraina.

Selle tulemusena kasvas vennasriigis üles terve põlvkond noori inimesi, kes on siiralt veendunud, et Ukraina vaenlane on tänapäeva Venemaa. Venemaa „salakavaluse“ kaela võib ajada kõik hädad – majanduslikud raskused, hirmuäratava korruptsiooni, riigi kaguosas elavate venelaste soovimatuse minna nagu üks mees üle ukraina keelele jne.

Ent kõige kurvem on see, poliitilise protsessi dirigentideks pole seal praegu ukrainlased, vaid ameeriklased. See, et USA-l on oma rahvuslikud huvid, millest lähtuvalt nad ehitavad üles oma välispoliitika, on täiesti loomulik. Rahvuslikud huvid on kõigil suurriikidel. Ent meetodid, mida rakendavad ameeriklased, on äärmiselt agressiivsed ja liiga sageli hoolimatud.

Siin aga mängib oma olulist rolli „inforelv“, mida USA valdab. Globaalse meediapotentsiaali poolest ei suuda Ameerika Ühendriikidega ennast võrrelda ükski maailma riik. Kui sellele lisada Ameerika eriteenistuste käsutustes olevad välisriikide eliidi ja elanikkonna manipuleerimise rafineeritud meetodid, siis pole midagi imestada nende imede üle, mis toimuvad paljudes maailma punktides. Näiteks on Aleksandr Gurnov tänini rabatud, kuidas ameeriklastel õnnestus üksnes ühe ööpäevaga ümber pöörata väliselt stiihiliselt pulbitsev Maidan, asendades Janukovitši ja korruptsiooni vastased kõlavad loosungid veelgi kõlavamate Putini vastaste loosungitega.

Kohtumisel kõlas palju huvitavaid küsimusi, mida ei esitanud üksnes kohalviibijad, vaid mis olid saabunud ka interneti teel. Üks neist oli selline: „Miks inimesed nii kergesti alluvad meedia manipulatsioonidele? Kas asi on täiuslikes tehnoloogiates või on inimesed lihtsalt võõrdunud mõtlemisest ja analüüsimisest?“ Gurnovi vastus oli ootamatu: „Minu arvates sellepärast, et inimesed ei usu enam jumalat.“ Ja lisas selgituseks, et tema arvates aitab usk inimestel leida vastuseid kõige keerulisematele elulistele küsimustele. Kui usku pole, tekib inimese mõistusesse ja hinge vaakum, ning siis on sellega väga lihtne manipuleerida.

Peamine järeldus, mille Aleksandr Gurnov üritusel tekkinud diskussiooni raames tegi, oli: „Infosõdade eesmärk on lahing inimmõistuste pärast.“