Minu veebilehitseja avaleheks on "Rambler". Ma ei kasuta "Ramblerit" otsingumootorina, kuid ta pakub mulle iga kord lugemiseks kolme-nelja Eestit puudutavat uudist. Hiljuti pakuti mulle peauudisena "Ansip jutustas edusammudest".
Ma ei hakanud lugema Ansipi edusammudest rulluisutamises (aga millistest edusammudest võib veel rääkida?), kuid jäin mõttesse läinud sajandi kaheksakümnendate aastate stiilis: "Kui mina oleksin direktor (Ansip)..." Millistest edusammudest ma oleksin siis jutustanud?
Aga edusammud on ju tegelikult olemas. Lähenemas on isegi juubel - on möödunud juba tervelt kakskümmend aastat päevast, mil eestlased varastasid muulastelt Eesti Vabariigi kodakondsuse. Need tohmanid (see tähendab meie) pole aga sellest sündmusest senini toibunud.
Kakskümmend aastat - tegu pole sugugi naljaasjaga. Kui vaadelda asja bioloogilise aja kulgemise vaatevinklist, siis on tegemist terve põlvkonnaga. Kas see polegi edusamm?
Ka mina oleksin võinud olla Savisaar
26.veebruaril 1992.aastal, kakskümmend aastat tagasi, võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu "Otsuse kodakondsuse seaduse rakendamise kohta", mille punkt 1 nägi ette Eesti Vabariigi "Kodakondsuse seaduse" rakendamise 1940.aasta 16.juunil (üks päev enne "okupatsiooni" algust) kehtinud redaktsioonis. Kuid tegu polnud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimese otsusega EV kodakondsuse küsimuses - esimene kodakondsust puudutav otsus leidis aset 6.novembril 1991.aastal, päeval, kui Ülemnõukogu võttis vastu otsuse "Eesti Vabariigi kodakondsusest". Nimetatud otsusega pidas Ülemnõukogu vajalikuks rakendada Eesti Vabariigi "Kodakondsuse seadus" 1938.aastast ning andis Vabariigi Valitsusele korralduse esitada kolme nädala jooksul Ülemnõukogule seaduseelnõu 1938.aasta "Kodakondsuse seaduse" rakendamise kohta. Kuid Ülemnõukogu nimetatud korraldus jäi ettenähtud tähtajaks täitmata.
Kuid selle asemel, et valmistada ette kodakondsust puudutav seaduseelnõu, pöördus Vabariigi Valitsus antud küsimuses erakondade ning poliitiliste liikumiste poole. Siinkohal jääb täiesti arusaamatuks, kes teostas tol hetkel Eesti riigis võimu, kuna valitsus võttis enda peale avalikult poliitilised funktsioonid.
Ajalehes "Rahva Hääl" 23.novembril 1991.aastal avaldatud pöördumises teatas Vabariigi Valitsus, et: "Eesti seisab põhimõttelise poliitilise ning õigusliku valiku ees. Kõrvuti uue Põhiseaduse ettevalmistamisega on vaja leida lahendus nii eestlasi kui ka muulasi vaevavale kodakondsuse küsimusele. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu avaldas 6.novembril 1991.aastal arvamust, mille kohaselt kodakondsuse küsimus tuleb lahendada 1938.aasta "Kodakondsuse seaduse" rakendamise teel. Vabariigi Valitsus teatab oma veelgi radikaalsemast seisukohast antud küsimuses. Vabariigi Valitsus esitab Ülemnõukogule oma otsuse taasjõustada täies mahus 1938.aasta "Kodakondsuse seadus" alates 1992.aasta 24.veebruarist". Erakondadele, rahvaliikumistele ning -ühendustele tehti ettepanek esitada Vabariigi Valitsusele oma arusaamad kodakondsuse küsimuses.
Tuletan siinkohal meelde, et EV valitsust juhtis tol ajal Edgar Savisaar. Võib olla ma läksin Ansipi suhtes liiga ägedaks ja tema ei peaks oma edusammudest pajatama? Kuigi - mis meil sellest? Vabariigi Valitsuse pöördumises oli ju otsesõnu öeldud: "Eestlased ja muulased".
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus kodakondsuse küsimuses oli igatpidi skandaalne. Alustagem kas või sellest, et parlamentide pädevusse kuulub seaduste vastuvõtmine, muutmine ning tühistamine, kuid mitte seaduste "rakendamine". Veelgi enam - õiguse üldprintsiip näeb ette ka seda, et täitmisele kuuluvad üksnes avaldatud seadused. Ülemnõukogu ei vaevanud asjaolu, et "Kodakondsuse seadus" oli avaldatud üle poole sajandi tagasi ja et nimetatud seaduse teksti polnud praktiliselt kellegil käepärast võtta. Mul ei õnnestunud kusagil leida nimetatud seaduse uut väljaannet.
Mitteärahoidvad dokumendid
Nüüd aga räägime vargusest, kuna meilt varastati just nimelt Eesti Vabariigi kodakondsus. Meie oponendid (olgem varaste vastu viisakad) pöörduvad minu poole sageli põlgliku jutuga: "Pole võimalik varastada seda, mida pole olemas". Mina aga vaidlen sellele jutule vastu: "Kuidas pole olemas? On küll olemas. Õigupoolest oli".
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis 8.mail 1990.aastal vastu seaduse "Eesti sümboolikast", mille sätete alusel Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi nimetus asendati Eesti Vabariigiga. Vastavalt nimetatud otsusele said kõik ENSV kodanikud EV kodanikeks. Seega meilt varastati justnimelt Eesti Vabariigi kodakondsus.
Varguse puhul on tegu nii "radikaalse" kui ka kuritegeliku käitumisega ning eestlased kogusid otsustavust antud sammu teostamiseks küllaltki pika aja (poolteise aasta) jooksul. Siinkohal on aga huvitav märkida, et eestlased ei saa ennast välja vabandada "teadmatusega" - Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ratifitseeris 26.septembril 1991.aastal 28 rahvusvahelist lepingut, millede hulgas oli ka mitu humanitaarakti, nagu näiteks "Laste õiguste konventsioon", "Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt" ning "Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt".
Rahvusvaheliste õigusaktide vaim ning nende sisu oleksid pidanud pidurdama eestlasi, et nad ei võtaks kodakondsuse valdkonnas vastu radikaalseid otsuseid. Nii näiteks näeb ÜRO "Laste õiguste konventsiooni" artikkel 8 ette, et: "1. Osalisriigid kohustuvad austama lapse õigust säilitada oma seadusega tunnustatud identiteet, sealhulgas kodakondsus, nimi ja perekondlikud suhted ilma ebaseadusliku vahelesegamiseta. 2. Kui laps on ebaseaduslikult ilma jäetud mõnest oma identiteedi elemendist või kõikidest neist elementidest, kindlustavad osalisriigid talle vajaliku abi ja kaitse, et taastada kiiresti tema identsus." "Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti" artikli 24 osa 3 näeb ette,et igal lapsel on õigus kodakondsusele jne.
Kuid - ei pidurdanud.
Sooviksin lõpetada käesolevat juubelisüzeed väljavõttega "Rahva Häälest": "Üle aasta kestnud Ülemnõukogu kodakondsuse komisjoni rabelemine päädis eile küllaltki lühikese otsusega. 63 "poolt"- ja 14 "vastu" häälega (erapooletuid neli) peeti vajalikuks rakendada 1938.aasta kodakondsusseadus".
Nii et siiski-siiski: edusammude üle ei saa kurta.