Nooruses mängisin kaarte. Raha peale. Siis sai mulle selgeks, et bluffimine ja vassimine on kaks erinevat asja. Esimene leiab pokkerimängus tunnustamist, aga teise eest võib küünlajalaga vastu pead saada või rikutakse sinu nägu.

Kuid tuleb välja, et see, mis ei ole lubatud kaardimängus, on täiesti lubatav poliitikas. Kusjuures, vassida võib siin täiesti karistamatult. Küllaldane on pugeda tiitli, teadusliku kraadi või kõlava ametinimetuse varju – ja te oletegi autoriteene ekspert. Sinu arvamusele viidatakse nagu viimase astme tõele.

„Asjaolu, et Vene Föderatsiooni kodanike poolehoid viimastel presidendi valimistel Vladimir Putinile oli keskmistest näitajates kõrgem, võib sellele anda hinnangu, kui protesti hääletamisest Eesti vastu“, - arvab Tartu Ülikooli politoloog Karmo Tüür.

„Eestis elavad Venemaa kodanikud tervikuna ei ole Eestist kõige paremal arvamusel. See on nii – ja nad näevad seda, et tugev võim Putini isikus on neile kasulik – seega on nad tugeva võimu poolt, kes võib „tugeva käe“ põhimõttel rääkida Eestiga ja luua oma korda“ – ütles BNS-le Tüür.

Tema sõnade kohaselt oleks eksitav kinnitada, et Eestis elavad Venemaa kodanikud, kes on Putini pooldajad, on Eesti suhtes vaenulikud. (Minu poolt rõhutatud. E.K.) Millise rõõmuga härra politoloog arutleb venelaste „vaenulikkusest või mittevaenulikkusest“ Eesti suhtes? Millise jäärapäisusega kuulutab ta „Eesti vastasest protesti hääletamisest? Millise arsti juurest peaks ta põgenema, et teatada seda, et vene kodanikud, kes elavad siin „ei ole üldse Eestist kõige paremal arvamusel“?

Joonisel: M.Helme „Putin käitus nagu Hitler!“ T-H. Ilves „Rääkida vene keeles – tähendab tunnistada okupatsiooni!“ A.S. Puškin „Ma muidugi põlgan oma kodumaad pealaest jalatallani – kuid mul on häbi, kui seda tunnet jagab minuga välismaalane“

Aga enamik venelastest (sellesse mõistesse lülitan ma halli ja punase passi omanikke, aga ka mitte põliselanikke, kellel on sinine pass) armastavad Eestit mitte vähem, vaata, et veel valulikumalt, kui esmasordilised rahva esindajad põliselanike seas. Ja, soovides armastatud Eestile head, elavad nad väga valuliselt üle selliste poliitikute tegevust, mis on suunatud riigi, selle kultuuri ja majanduse laostamise suunas.

Nad mõistavad väga hästi, et sellise tegevusega õõnestavad konkreetsed poliitikud Eesti mainet, seavad selle maailma ette naerualusena ning see on neile sama solvav, kui põliseestlastele. Tõmmata paralleele mitte adekvaatsete poliitikute ja Eesti vahele, kinnitada seda, et selliste poliitikute mittearmastamine ning vaata, et – viha Eesti vastu – sarnaneb viienda ässaga, mis varrukast on tõmmatud.

Nüüd aga sellest, mida politoloog nimetab „Eesti vastu protesti hääletamiseks“, selgitades Putini veenvat edu valimistel, milles osalesid ka Eestis elavad vene kodanikud.

Härra politoloog, minge palun ruttu Tartu Ülikooli Raamatukogusse ja küsige sealt raamatut, milles on Puškini kiri Vjazemskile, mis on kirjutatud 27.mail 1826 aastal ja õppige pähe: „Ma muidugi põlgan oma kodumaad pealaest jalatallani – kuid mul on häbi, kui seda tunnet jagab minuga välismaalane“.

Samaaegselt, aga mäletage, kui palju valimiste eel ja ka palju varem, paiskasid erinevat liiki „eksperdid“ Venemaa aadressil solki ja halvalõhnalist lurri. Vähe sellest, et seda tegid oma kodukootud „eksperdid“, vaid Eestisse toodi lisaks ka veel mitmesuguseid poliitilisi hädavareseid Venemaalt ja neile pakuti tribüüni Venemaa suunas kraaksumiseks. Asi muutub isegi koomiliseks: need külalised mitmetest avalikest ja mitte eriti avalikest organisatsioonidest, sattudes raevu, käisid välja pärleid, nagu partsatas välja „Miša-2 protsenti“: „Eestis rahvalt ei varastata valimisi“. Kes ise naeris selle jutu peale kui ebanormaalne!

Kõige huvitavam on see, et paljud eksperdid väidavad valijatele, vene kodanike hulgast, kes elavad Eestis, et neil ei ole õigust omada isiklikku arvamust. Kui juba „liberaalid“ ja „demokraadid“ arvavad, et lihtsalt anda oma hääl Putini toetuseks – see on keelatud, kuna seda ei tohi kunagi teha, mis tähendab, et see on „protesti hääletus“ või need on „ebaausad ja läbipaistmatud valimised“.

Esiteks, tekib kiusatus küsida: mis on teil pistmist nende valimistega? Miks te järate seda konti „Putin ja tema valijad“? Kas teil Eestis ei ole omi probleeme? Ümberringi on teil müra, lärm, miitingud ja streigid, millest võtavad osa mitte ainult venelased – majandus käriseb igast „õmblusest“, lapsed nälgivad, inimesed vaesuvad – teie aga ikka kärate Venemaa ja Putini pärast? Mõned liberaalsed poliitikud üldse, nagu näib, ei leia isegi aega söömiseks, et katkestada Venemaa suunas järjekordset möiret. Kuid siiski, ei anna see veel lõvi mõõtu välja.

Arusaadav, et see ei täitnud eeltoodud seltsimeeste lootusi. Ja nüüd olete paanikas, et need „ülevalt“, võivad teid selles süüdistada. Ning, kui seal „üleval“ ei suudeta mõista seda, et mida rohkem te Venemaad pasaga üle valate, seda tugevamaks muutub vene kodanike solidaarsus Putini suhtes Eestis ja tema poolehoidjate seas Venemaal.

Ja üldse, kui te soovite järgmisel korral, et mitte 80 vaid 100 protsenti vene kodanikest Eestis, annaksid oma hääle Putini poolt, siis tooge aga sagedamini siia niinimetatud opositsionääre Moskvast. Eriti on soovitatav siia tuua värisev Valeria Novodvorskaja. Ja ise, aga valage Venemaad rohkem üle poriga.