Naistepäeva ja streigi taustal oleks paslik heita pilk Eesti ajakirjandusmaailma. Ja pilt, mis sealt vastu vaatab, ei peegelda ühiskonna tegelikke vajadusi. Võib küsida näiteks seda, kes esindab seda streikivat rahvamassi? Aus vastus on: mitte keegi.
Vasakpoolset maailmavaadet esindas pärast NLiidu kokkuvarisemist ajaleht Rahva Hääl. Pärast lehe erastamist, õigem oleks öelda võileivahinnaga ärastamist liikus Rahva Hääle seltskond edasi ajalehte Sõnumileht, mille asutasid kadunud Rein Kaarepere ja tema kompanjon Tartu Kommertspanga päevilt, Tartu linna endine juht Tõnu Laak. Pärast Kaarepere surma müüs tema lesk lehe ära ning mingil hetkel liideti see Õhtulehega, mis on tänaseks oma vaadetelt pigem kusagil tsentris, aga kahtlemata suurtest lehtedest kõige vasakpoolsem.
Vasakpoolse mõõdu annab välja ehk Kesknädal, aga madala ajakirjandusliku taseme tõttu ei ole see leht tõsiseltvõetav, samuti puudub seal korralik toimetus. Ülejäänud suuremad väljaanded: Postimees, Päevaleht, Eesti Ekspress ja Äripäev on selgelt parempoolsed.
Intelligentsi, kes on kogu maailmas oma vaadetelt reeglina vasakpoolne, peaks justkui Eestis esindama ajaleht Sirp, ent kui selle lehe peatoimetaja streikijate üle irvitab, siis ei saa ka seda lehte pidada mingiks vasakpoolseks väljaandeks. Pole ka ime: Sirp on ikkagi valitsuse väljaanne, valitsuse häälekandja ja seega ei saa leht esindada mingeid muid vaateid peale valitsuse omade.
Eestile oleks vaja pingete vähendamiseks ning ühiskonnagruppide võrdseks kohtemiseks hädasti üht klassikaliselt vasakpoolset väljaannet, nagu need on olemas igas arenenud Euroopa riigis. Selline väljaanne aitaks kaasa ühiskonna tasakaalustatumale arengule, parandaks ühiskonna sidusust, nagu on moodne öelda, ning kindlasti oleks sellisele lehele ka turgu. Paradoksaalsel kombel on nii Eesti kaasaja ajakirjanduse ema Marju Lauristin kui ka ajakirjandusharidusega president oma vaadetelt sotsid ehk paduvasakpoolsed, aga ei ole suutnud omale häälekandjat organiseerida. Häbi! Ja pole siis ime, et meedias sotside üle ühtelugu häbematult irvititatakse.
NB! Selle artikli autor ei jaga isiklikult vasakpoolseid vaateid, aga tunneb muret ühiskonna tasakaalustatud arengu pärast.