Eesti poliitikud ja majandusteadlased on irvitanud Lõuna-Euroopa ja Iirimaa nn PIIGS hädaliste riikide grupi üle, kelle majandus sõltus suurel määral välismaistest laenudest ning kes pärast üleilmset finantskriisi sattusid suurtesse raskustesse, kui uusi laene enam peale ei tulnud.

Samasse auku kukkus kiiresti ka Eesti, mille majanduskasv põhines pärast 2004. aasta ELiga liitumist suures osas sisetarbimisel, sisetarbimine omakorda aga "seina seest" võetud rahal ehk välismaalt võetud laenudel. Eestil läks õnnelikumalt kui Lätil, oma panka päästa ei tulnud, mistõttu ei pidanud Eesti riik välismaalt raha küsimiseks kätt väristama ja end suure laenuga koormama. Ühelt poolt tänu väiksusele, teisalt rahva hea kohanemisvõime tõttu suudeti kulusid kiiresti kärpida ja august välja ronida.

Kriisis sai kõige enam räsida sisetarbimisel põhinev teenindav sektor, sest kärbete tõttu kukkus sisetarbimine praktiliselt kokku. Kuivõrd inimestel säästud puuduvad ja pangad enam laenu ei anna, tuleb raha Eestisse ainult eksportivate ettevõtete kaudu. Eksport on püsinud tugev, sest eksporditurul - ELi riikides - tuli valitsus finantskriisis ettevõtjatele appi.

Lõpmatult aga välisriigid oma ettevõtteid toetada ei suuda ning Lõuna-Euroopast alguse saanud laenukriis on kandumas kiiresti ülejäänud ELi riikidesse. See tähendab, et eksporditurul kärbitakse järsult kulutusi, mis omakorda tähendab, et Eesti jaoks kuivab ka eksport kiiresti kokku.

Muid turge pole Eesti praktiliselt avanud, abi poleks ka Hiinast või Venemaast, sest ka need sõltuvad Euroopast. Seetõttu ootab Eestit ees taas väga suur kukkumine, võib arvata, et veel hullem kui eelmine, sest raha ei tule enam kusagilt, ei seina seest ega ekspordist.

Olukord on praegu märksa hullem kui pärast NLiidu kokkuvarisemist, sest siis aitas Eesti hädast välja kasv Euroopas ja inimeste madal elatustase. Nüüd on Euroopa suures languses ning sinna pole võimalik enam müüa marju, seeni ega turvast, sest seda ei jaksa seal keegi osta.

Eestis on ootused sissetulekutele 10 korda kõrgemad. Määravaks saab siseturg, ent see on juba niigi varjusurmas ning võrreldes 1990ndatega on suur osa tarbijaid kas üldse lahkunud siit ilmast või läinud välismaale parematele jahimaadele. Võib arvata, et uue languse ja tööpuuduse kasvuga kiireneb väljaränne veelgi, näiteks Saksamaa avas tänavu oma tööturu Ida-Euroopale.

Eestisse jäävad ainult pensionärid, makse laekub üha vähem ning vanuritel elu sees hoidmiseks tuleb Eestil küsida laenu välismaalt. Loomulikult ootavad ees suured kärped. Eestist saab järgmine PIG.