Aitäh, proua juhataja! Austatud riigikontrolör! Lugupeetud kolleegid! Heal arstil, kes haigust diagnoosib, on alati kaks võimalust, ta kas räägib patsiendile ausalt tema raskest haigusest või sosistab sellest kõrva patsiendi sugulastele.
Eesti Vabariigi Riigikontroll on seesama arst meie riigi jaoks ning ta on valinud ainsa õige tee rääkida julgelt ja avameelselt nendest probleemidest, mis meie elu painavad ja seda ka pikemas perspektiivis. Riik on haige, sümptomid räägivad iseenda eest.
Võib pisteliselt võtta ülevaate ühe või teise teema, näiteks õigusaktide mõju hinnatakse vähe ja pealiskaudselt, ja siin me oleme need, kes hiljuti võtsime julguse garanteerida 2 miljardit eurot, samas polnud sellele ju lisatud mingit mõjude analüüsi.
Haridussüsteem vajab kõigi haridustasandite terviklikku planeerimist ja meie teame suurepäraselt, et praegu oleks nagu sõjaaeg, meil on praegu kolm paralleeli koolides, kümnendad, seitsmendad, neljandad klassid, kes õpivad ilma õpikuteta.
Kui eile komisjonis küsiti härra kontrolöri käest, milliseid võimalusi on Riigikontrollile vaja juurde, et saaks võidelda nende puudustega, siis tema vastas, et ta seda küsimust kuulab vist kümnendat korda ja kümnendat korda võib vastata, et mingeid uusi võimalusi Riigikontrollile ei ole vaja, sest need võimalused kõik on koondatud siia, Riigikogu saali. Aga nüüd on patsiendil juba kaks võimalust, ta kas alustab viivitamata haiguse ravimist või sülitab arsti soovitustele ning teeskleb tervet täpselt nii kaua, kuni süvenev haigus ta hauda viib.
Meil on nüüd valida, millist teed pidi me lähme, kas me võtame arvesse Riigikontrolli hinnangud, või teeme näo, et midagi ohtlikku ei toimu. Mulle tundub, et targem oleks hakata probleemi hävitama enne, kui need probleemid hävitavad meid. Kuid see, kas õnnestub riigi ees seisvaid probleeme Riigikogul lahendada või mitte, see sõltub siin meist, saalist, meie hoiakutest. Siinkohal ma ütleks niiviisi, et kui riigikontrolör võrdles meid linnuga, kellel on üks tiib ja ta püüab ühe tiivaga lennata, siis mina võrdleks seda inimesega, kes püüab mõelda poole ajuga. Midagi head sellest oodata ei ole.
Loodusteadlased väidavad, et põua ajal kogunevad loomad kokkukuivanud tiigi juurde ja seal tiiger antiloopi juba ei puuduta. Kui mets põleb, siis hunt ja jänes põgenevad koos ja hunt ei püüa jänesele liiga teha.
Ma ütleks, et tarkus seisneb mitte selles, et tehtud vigu konstateerida, aga selles, et ette näha neid probleeme, mis tulevikus võivad ette tulla. Ja nende probleemide lahendamine on võimalik muidugi siis, kui muutub siin saalis meie koostöö stiil, kui selle kvaliteet tõuseb. Siis, kui koalitsioon hakkab arvesse võtma mitte ainult oma arvamust, vaid ka seda, mida kuuleb opositsiooni poole pealt.
Me oleme siin üsna erinevad. Ma juba loomadega siin võrdlusi tõin. On raske öelda, kus siin hundid on ja kus on lambad, eks ju? Ühel pool nagu hambad ja jõud oleks paremat kätt, aga teiselt poolt, kui vaadata, kuidas koalitsiooni saadikud suhtuvad absoluutselt kriitikavabalt sellesse prahti, mis mõnikord valitsusest tuuakse siia saali, siis raske on neid huntideks nimetada, pigem vastupidi.
Ma veelkord tahaksin Keskerakonna fraktsiooni nimel tänada Riigikontrolli selle töö eest, mis ta on läbi teinud kogu möödunud aasta jooksul! Me tahame loota, et nendest probleemidest meil õnnestub mitte ainult rääkida, aga mõned asjad ka ära lahendada ja see sõltub ainult sellest, kas me oskame siin saalis tulevikus ühist keelt leida või jätkub see väike kodusõda kõik need neli aastat. Aitäh!