Nagu ütleb välisminister Urmas Paet, on Eesti hädas Vene propaganda valedega, millele on justkui võimatu vastu seista. Tekib küsimus, et kui Eesti jääb juba Vene propagandaga hätta, mis siis kavatsetakse sõjamasina vastu ette võtta? Aga teatavasti eelneb lahingutegevusele propaganda, näiteks 1930ndatel tehti Venemaal venelaste seas kõva selgitustööd Eestist kui mahajäänud maast, mis olla olnud esiteks väga vaenulik ning teiseks väga madala kultuuritasemega ning polnud ime, et lihtne vene sõdur tuligi siia omast arust kultuuri tooma, võitlema vaenuliku kultuuritusega.

Nüüd loob Vene pool müüti Eestist kui natslikust (fašistlikust) maast, mis loomulikult natsismi all kõvasti kannatanud venelasi ärritab. Kas Eesti pool on üldse võtnud eesmärgiks vastupropagandat teha? Näha ega kuulda pole küll mitte kusagilt, kostab ainult õnnetut oigamist ja kaeblemist. Eesti valitsus on kohaldanud massiliselt teatud noortele venelastele sissesõidukeeldusid, aga see ärritab niigi eksitatud inimesi veel rohkem ja jätab mulje, et eestlastel on midagi varjata. Ometi on vastupropaganda tegemine kordades odavam kui sõjatehnika soetamine. Pealegi on tegemist üksikute valede ja pooltõdedega, millel Vene pool juba aastaid tantsib ja millega pole praegu veel sugugi raske toime tulla.