Kui märtsi esimeses pooles oli täheldada ridamisi avaldusi luua Tallinnas vene õppekeelega eralütseume, siis märtsi lõpp ja aprilli algus olid rikkalikud «Kremli käest» põhjustatud  provokatsioonidest.

Katkendeid nn. eesti kääbikute vabadussõjast raamatu: «Eesti Vabadussõda 1918-1920, Tallinn 1937, I osa»; ja «Eesti Vabadussõda 1918-1920 II osa Tal. 1939.a..» alusel.
30 märtsil 1917 tunnistas Venemaa Ajutine Valitsus ametlikult Eestimaa Autonoomiat. Lk. 517. Riigi ligitiimne võim oli Töörahva Komuuni (Anvelti) käes.

Peaminister Andrus Ansip kuulutab avalikult, et talle ei meeldi oma erakonnakaaslane, kellega ta samas vabatahtlikult lävib ühes grupis. See pole päris terve inimese jutt.

Kaitsepolitseiameti peadirektor härra Raivo Aeg ütles oma intervjuus ajalehele «Infopress» järgmist: «Alati ei pea pälvima tähelepanu üksnes kuritegu. Me osutame ühiskondlikule protsessile, millest need isikud võtavad osa. Osavõtt seisneb vastuseisus kehtivate seaduste täitmisele. Meie arvates on see ebanormaalne, ühiskonda on vaja teavitada, millised hoiakud on venekeelse elanikkonna seas levimas. Kui kohaliku omavalitsuse tippametnikud avaldavad riiklikule integratsioonipoliitikale aktiiivset vastuseisu, siis sellised faktid väärivad hukkamõistu».

Pärast Meikari paljastust on Eesti ajakirjanduses ilmunud Reformierakonna telgitaguseid kajastav info justkui paisu tagant valla pääsenud. Sarnane olukord oli Eestis pärast NLiidu kokkuvarisemist, kui samuti endise režiimi kohta suud puhtaks räägiti.

Lugupeetud Eesti Vabariigi Valitsus ja Eestimaa rahvas, pöördume Teie poole oma murega ja kutsume Teid üles meile, lapsevanematele, toetust avaldama!

Poliitika ja siirus on erinevate mängukavade mõisted, mitmetasandilisus ei ühti sirgjoonelisusega. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna osakond korraldas 2. mail 2012.aastal Tallinna Ülikoolis lõimumisteemalise seminari teemal „Tallinn – kas ideaalne integratsioonismudel või kaks paralleelmaailma?“

Olen hämmastunud. President Ilves, Ärma skandaalide keskne kuju, teatas järsku, et "topeltmoraali taunimine on meie kohus". Parteide väidetavat varjatud rahastamise skeemi tulevat uurida, demokraatia tervise huvides tuleb välja selgitada, kas varjatud rahastamise sündmused aset leidsid.

Vabakonna kirjaga särk otsekui karjub president Ilvese seljas. Tekib küsimus, kas tal häbi pole, sest suuremat võimule pugejat kui Ilves annab otsida.

Mõtisklen pronksöö ülel "Harju Elu" palvel. Suurt tahtmist kirjutada sel teemal mul ei ole - see on sama kurb sündmus meie ajaloos, sama häbiväärne pöördvõrdes sellega, kui uhke on Eesti rahvas Jüriöö ülestõusu üle.