Käesoleva poliitilise olukorraga rahulolematute ühiskonnategalste poolt allkirjastatud „Harta“ ümber käiv diskussioon ning üleskutse ise kutsuvad esile vastakaid tundeid. Ühelt poolt on ilmselge, et riigis napib poliitilist kultuuri ning  kodanikualgatused surutakse lihtsalt maha, teisalt aga ilmneb, et „Harta“ allakirjastajate väljaütlemistest kumab küllaltki kitsavõitu demokraatliku mõtte suunitlus.

„Harta 12" tekstiga nõustub iga mõistlik inimene, kuigi sealt puudub sügavam sissevaade lähipoliitika ajalukku ja laiapõhjalisem enesekriitika. Enesekriitika puudus pole mingi eriline avastus - rahvast mittehoolimine on paremerakondade probleem juba 20 aastat.

20. Novembril kell 16.30 korraldab MTÜ „Molodoje slovo” meeleavaldust Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna esinduse ees. Aktsiooniga juhitakse tähelepanu Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud õigusele omandada keskharidust emakeeles.

Kui NATO vihmavari võis meid omal ajal tõepoolest ehk välisagressori rünnaku vastu kaitsta, siis euro tulekuga kaasnenud  hinnatõusu eest pole pääsu. Maksame täiega Euroopa hindu, kuid palka saame Maarjamaa viletsa mõõdu järgi.

Lugesin «Harta 12» läbi. Lapse lalin. «Harta 12» allkirjastajad ei anna kuidagi demokraatia kaheteistkümne jüngri mõõtu välja. Ainult üleskutsed. Kuid ma tulen allakirjastajatele vastu (parafraseerides Yana Toomi – «emban eestlast») ning näitan neile, kuidas tuleb teha seda, millele nad üles kutsuvad.

Tegelikult võivad õpetajate töötasud hoopis väheneda, sest palgatõus tuleb klassijuhataja tasu, täiendkoolituse ja ringide juhatamise arvelt.

Hea Eestimaalane! Kutsume Sind Toompeale (Lossiplats 1) piketile 21. Novembril 2012 kella 12.00-st kuni kella 13.00-ni

15. november 2012 Tallinna Pressikeskuses toimunud raamatu „Rikutud sedelid. Kas Sinu hääl loeb?“ esitlusel nenditi üheselt, et kuni Eestis e-valimised samal viisil jätkuvad, siis need parteid, kes selle valimissüsteemi esile kutsusid ka võidavad, sest nad kontrollivad nii kohut kui ka Valimiskomisjoni, vahendab Raepress.

Tänasel isadepäeval oleks ehk paslik sõnastada Eestisse jäämise positiivne programm, ehk see, miks üks eestlane tahaks ja võiks elada oma isade maal. On see ju suurim austus oma isa või isade vastu.

Eesti riigil ei ole vaja korrumpeerunud uut valitsust, kus esimest viiulit mängiks oligarhide käest saadud naftadollarites suplevad sotsdemokraadid ning punaste partneriks oleks IRLi taoline äbarik, kes peavad end TV kaudu reklaamima, et valijatele meelde tuletada, et ta on veel olemas.